Eesti uudised

Eestist leiti üliharuldane fossiil 

ÕL , 6. aprill 2000, 23:00
“Kaevasin tolle luutüki maapõuest välja tegelikult juba 1953. aastal,” kinnitab vanemteadur Elga Mark-Kurik keset keldritäit pappkarpe, milles võib peituda haruldasemaidki leide kui evolutsiooniteooriat kõigutav lõualuutükk.

Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogiainstituudi vanemteadur Elga Mark-Kurik leidis tavalisel väljakaevamisretkel 1953. aastal ürgeluka jäänused. Luutükid jäid aga aastakümneteks uurimisjärge ootama.

Alles 44 aastat hiljem hakkas juhuslikult Tallinnas käinud ja siin leidu näinud Londoni teadlane Per Erik Ahlberg seda uurima. Selgus, et ürgolendil oli seninägematu hammastik ning Ahlberg kuulutas luutüki sajandi leiuks. Eestist ja Lätist leitud 370 miljoni aasta vanused fossiili lõualuutükid võivad aidata taastada meie eellaste veest maale tulemise üksikasju.

Furoori tekitanud luutükk on umbes 5 cm pikk ja punakat värvi. Hõredaks muutunud luu on kohati ka rauasadestustest tumenenud.

“Luud puhastades kangutasin sellest ükshaaval liivateri välja,” meenutab Elga Mark-Kurik. “Rauasadet pole aga siiani päris maha saanud.”

Punakat värvi ja umbes 5 cm pikk

Aastail 1997-1998 rahastas NATO Ida-Euroopa maade keskkonnauuringuid, mille üks osa oli ka paleontoloogia. Londoni loodusajaloomuusemi fossiiliteadlane Per Erik Ahlberg sattus sestap toona Tallinna ning Elga Mark-Kurik tutvustas talle Eestist leitud fossiile. Hiljem läkitas Kurik Ahlbergile Londonisse ka fotod ja joonised, mille abil leiu harukordsus lõplikult selgeks tehti. Ahlbergi selleteemaline artikkel ilmub ajakirja Palaeontology augustinumbris.

“Isegi läks kiiresti. Nendes ajakirjades on väga pikad järjekorrad,” seletab Elga Mark-Kurik. Ja tunnistab, et ta ei osanud siiani aimata, milline haruldus tema valduses on.

Väljakaevamistel kogutakse nimelt hulk materjali, mille puhastamine, uurimine ja süstematiseerimine kestab aastakümneid. Näiteks aastail 1830-1845 baltisaksa uurija Herman Martin Asmussi poolt Aruküla koobastest leitud fossiilid on tänaseni lõplikult uurimata.

Inimpõlvest jääb väheseks

Elga Mark-Kurik alustas fossiilide väljakaevamist juba 1948. aastal, esimese kursuse tudengina ja käib siiani igal aastal välitöödel. “Me ei tea, mida leiukohast leiame. Kogume materjali kokku ja hakkame alles siis uurima,” näitab ta kastivirna, mis on iidseid kivistisi täis.

Teadur naerab, et BBC tegi oma uudisega “palju pahandust”, sest tema vastu tunnevad nüüd huvi arvukad välisagentuurid. “Aga vähemalt saab Eestit jälle mingil moel tutvustada,” lepib ta olukorraga.

“Ega siin muud erilist ei ole, kui et leitud fossiil on vanim omalaadne elukas. Selliste hammastega kalu pole seni leitud. Kas loomal olid jalad või uimed, pole tänini teada. Arvan siiski, et pigem oli ta neljajalgne kui kala.”

Eesti oli kunagi troopikas

Haruldane Ahjast leitud fossiil pärineb 300-400 miljoni aasta tagusest Devoni ajastust, mille settekivimid asuvad umbes 300 meetri sügavusel.

Kunagi asus Baltika ürgmanner koos Eesti aladega lõunapoolkeral palavvöötmes. Devoni alguses kattis Eesti pinda madal meri, kuid teadlaste arvates võis kliima sarnaneda ka praeguse poolkõrbelise Egiptusega. Keskdevonis hakkasid tekkima esimesed neljajalgsed, mille tunnistuseks fossiil võib olla. Selle ajastu leiukohti on hulgaliselt Lõuna-Eestis.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee