Estofiil Tapio Mäkeläinen usub, et mõnes mõttes on asi paratamatu ning sugugi mitte kinni soomlaste suhtumises Eestisse kui sellisesse. Eesti poodide ja toidukohtade hinnad lihtsalt jõuavad juba varsti jõukamale Euroopale järele ja turisti jaoks on soodsam puhkus ikka meelepärasem.

Samas, sõnab Mäkeläinen, on kõik suhteline. Kui turist suvatseb Tallinna vanalinnast paarsada meetrit kaugemale jalutada, on hinnanumbrid hoopis apetiitsemad. Küll aga, noomib ta Eestit, ei oska lõunanaabrid üldse soomlastele reklaami teha. Kriitika, mis on kõlanud varemgi. Kas oleme nii harjunud stereotüübiga, et sommid tulevad nii ehk naa Tallinnasse jooma ja karaoket laulma, et ei oska neist kui teistmoodi (või siis pigem tavalistest) turistidest mõeldagi?

Mäkeläise sõnul algavad probleemid juba laeval: miks ei tutvustata soomlastele reklaammaterjali või kaartide näol muudki, mida Eestil on pakkuda? Ikka ainult vanalinn.

Giidina töötav Ulla-Maija Rouhiainen nii negatiivselt asja ei vaataks. Tallinnast on saanud väga oluline kruiisilaevade sihtkoht ning kruiisituristide võõrustajana on eestlased väga tublid. Küll aga soovitab ka tema mõelda uutmoodi soome turistide peale - eks neid eakaid soomlasi, kes vastavad rohkem eestlaste kujutlusele tüüpilisest soome turistist, jääb paratamatult ajaga järjest vähemaks.

Mõlema väljaande kommentaarides on soomlased aga üsna kriitilised (eks see muidugi ei üllata). Üks soomlane kirjutab, et sama raha eest võiks ta lennata Hispaaniasse ning hinnad on seal kohapeal odavamad. Kõrged hinnad on silmadega üle kommentaariumi lastes üsna ilmselge ja sage kaebus. Üks kirjutaja imestab, miks peaks raha viima Eesti ettevõtetele ja mitte toetama oma kodumaa majandust.

Mõned kommenteerijad kehitavad õlgu - ega sel Eestil otseselt ju midagi viga pole, lihtsalt nähtud koht juba ja mis sa ikka mitu korda sama reisi ette võtad.

Üsna mitu korda käib kommentaaridest läbi ka kurtmine eestlaste kehva teeninduskultuuri aadressil: pole naeratusi, sõbralikkust ja... ei osata enam soome keelt. „Soome keelt ei taha keegi osata,“ kurdab üks. Keegi teine aga teab ajaloost rääkida, et teatud põlvkonnad õppisid soome keelt telekast, kuid tänapäeva noored eestlased ei vaata enam igatseva pilguga põhja, vaid hoopis lääne poole. „Ja targasti teevad ka,“ lisab kommenteerija.

Ebaviisakus ei väljendu kommentaatorite sõnul aga ainult vähestest naeratustes ja väheses keeleoskuses. „Eestlased ei austa soomlasi - mõnitavad ja irvitavad meie üle!“ põrutab üks. Teine kirjutab, et Tallinnas on kohe erakordselt ebasõbralikud inimesed, eriti kui saavad teada, et suhtlevad soomlasega.

Ent on ka positiivset: üks isik leiab, et kuna eestlased aitasid soomlasi sõjas, võiks Eesti külastamine nüüd olla soomlaste vastuteene eestlastele. Teine leiab, et Eestis on palju Soomes juba ammu kaduma läinud vana käsitöökultuuri ja väga huvitavaid looduspaiku. Mõned soovitavad nagu Rouhiainengi, et mis te ainult seal Tallinnas tuiate, minge Lõuna-Eestisse või loodusesse! „Tallinn ei ole veel kogu Eesti,“ teab üks kommenteerija kaasmaalastele tarkust jagada.