Jõulud

Eduard Tüür: mind häiris, et pole jõulujutte täiskasvanutele, ja võtsin siis asja ise kätte (6)

Jaanus Kulli, 1. detsember 2018, 00:01
Eduard Tüür on kirjutanud ka novellikogud „Nägemine on nähtamatu“ ja „Mamma Englandi miraaž“.Foto: Martin Ahven
Kirjanik Eduard Tüür pettus poisiklutina hingepõhjani, kui tal ei õnnestunud leida raamatupoest emale jõulukingiks täiskasvanute pühademuinasjuttu. Nüüd on ta selle vea parandanud ja kirjutanud küpsele inimesele mõeldud jõulujutu „Sneguri armastus oli õuna nägu“.

Oli see sul mõnes mõttes avantüristlik ettevõtmine, et kirjutad teadlikult jõulu(lühi)romaani täiskasvanutele, mille sugust pärast Eesti taasiseseisvumist pole lugeja lauale jõudnud?

Mis siis oli?

Uudishimu, mis juhtub Sneguriga, kes satub jõulude eel linna peale sama kauaks kui Armstrong Kuule. Pisut näpistas ka lapsepõlvemälestus Pääsküla raamatukauplusest, kus tahtsin põnnina osta jõulukingiks emale täiskasvanute jõulumuinasjuttu – või oli see näärilugu? Müüjad naersid mu laginal välja – sõna otseses mõttes, ikka ukse taha kohe. Muidugi haavusin hingepõhjani, aga kes viimasena naerab, naerab paremini – tänavu sokutangi kingikottidesse jõululoo küpsele inimesele, mille püüdsin just lõbusaks kirjutada.

Eduard Tüür, „Sneguri armastus oli õuna nägu“Foto: Martin Ahven

Ei sinu eelmine raamat „Mamma Englandi miraaž“ ega ka „Snegur“ pole just lobe lugemine – mängid sõnade ja lauseehitusega, kiusad mütoloogiaga. Kas teed oma raamatud teadlikult mitte ühe sõõmuga neelatavaks kirjanduseks või sa lihtsalt teisiti ei oska?

Meeldib intensiivne tekst, nihkes omaruum, mis ongi… kultuuriliste vihjetega mineeritud. Müüt – müüdiline mõtlemine ja olemine – huvitab tõepoolest ka. Küllap jällegi trauma lapsepõlvest – muinasjutte loeti mulle haruharva, ehk püüan seda tühimikku tagantjärele kuidagi täita? Kogu elu olen ka niru orienteeruja, suudan lootusetult eksida isegi koduses Nõmmel, kui keeran laokil mõtetega valele teeotsale. Ju olen leppinud ning eksin ka tekste luues, et otsetee on tihti labürint. Tegelikult nii ongi, kui nüüd raasuke järele mõelda.

Millest „Sneguri“ romaan räägib?

Jõuluajast – esikaanelgi kirjas, et jõulujutt ja küpsele inimesele! Armastusest. Õunast. Stigmast, tunnetuslikust ebakõlast – Wapakonetast (linn USAs Ohio osariigis – toim) pärit tundmatu katselendur Armstrong astus vasaku jalaga Kuule, kõmpis mõne tunni, midagi õigupoolest ei juhtunud, aga Maale naasis tehtud mehena aegade lõpuni. Snegur tiirutas sama kaua jõulueelses linnas, kogu aeg muudkui juhtus, kõike, mida ei saanud juhtuda juba põhimõtteliselt, ja koju naastes polnud ta enam isegi mitte Snegur! Veider lugu, kas pole?

Ja et täiskasvanutele, siis lastele keelatud?

Miks? Ega Mendelejevi tabel ole ju ka üksnes keemikutele! Muide, Sneguri meelest sobib see tabel hästi just jõuludeks – lõikad välja väärismetallid, ehid kuusepuud…

Eduard Tüür.Foto: Martin Ahven

6 KOMMENTAARI

l
leib 2. detsember 2018, 00:01
Leivatehase direktor oli Eduard Tüür seenior, siinse loo tegelase isa. https://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_T%C3%BC%C3%BCr
e
Eduard 1. detsember 2018, 15:07
Raamatu autorina kinnitan, et ei ole Haapsalus päevagi elanud ega tea midagi leivatehasest, mille direktorina "kottisin" sportlasi, kes soovisid särada üleliiduliselt...
Loe kõiki (6)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee