Elu

Hagi Šein: selles tohutus poliitilises ja majanduslikus võimuvõitluses on vaja väikestena alles jääda 

Toimetas Jaanika Vilipo, 27. november 2018, 11:51
Hagi Šein Teet Malsroos
ETV kultuurisaates "Plekktrumm" oli külas teleteadlane Hagi Šein, kes kõneles möödunud nädalal toimunud meediakonverentsist. 

30 aastat aktiivset teletööd teinud praegune Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liige ja meediaõppejõud rääkis, et televisioon on tema jaoks tähendanud eelkõige võimalust inimestele head teha ja oluline olla. "Massikommunikatsiooni vaade televisioonile on pärit 50 aasta tagusest ajast. Kui ta tekkis, siis ta tõesti tundus kui propaganda ja võimu teostamise meedium. Aga mida aeg edasi, seda rohkem on hakatud aru saama, et see on tohutu tähenduste ja elamuste edastaja," rääkis Šein.

Teleteadlane jagas mõtet, et televisioon on oluline kultuurifenomen, millega inimesed veedavad kolm-neli tundi päevas. "See, kuidas me maailma tunnetame, näeme ja vaatame. See kujundab meie maailmapilti, osaleb kultuuris. Läbi selle kultuuriprotsessi me taasloome seda sama sotsiaalset struktuuri ja iseennast kogu aeg. On tekkinud uus põlvkond inimesi, kes saavad aru, et see on kultuuris hästi oluline tegija. Selle kaudu töötab võim, kultuur ja läbi selle kujutame ise ette, kes me oleme." Šeini sõnul kujundavad televisiooni normid ja väärtused oluliselt inimese sisu. "Tal on jõudu ja potentsiaali. Mingis mõttes on televisioon nagu emapuu: kui on vaja kokku tulla, siis kuhu me tuleme? Lauluväljak on üks koht ja televisioon on teine koht."

Telelegend meenutas saates enda esimest telekogemust 1957. aastal. "Meil oli kodus klaasuks ja seal midagi helendas. Ja kui ma sisse astusin, oli seal postkaardi suurune ekraan, mille ees omakorda suurendusklaas."

Šein rääkis, et õppejõuna ja teleteadusega tegeledes peab ta kursis olema. "Ma ei saa muidu õpetada. Pean vaatama, kuidas muutuvad žanrid, tehnika, teletegijad. Kuidas muutub televisiooni suhe ühiskonnaga." Shein tunnistas, et kulutab teleka vatamisele üsna palju aega. "Nüüd on õnneks järelvaatamine, et ma ei pea igal õhtul järjest kõike vaatama."

Šein on kursis mitte ainult Eesti Televisiooni tegemistega. "Minu jaoks on Eesti Televisioon kui üks kultuuriruum. "Kui ma üliõpilastega räägin, siis pean ju mõtestama, mis toimub."

Mehe jaoks on hea televisioon loomulikkuse kunst. "Me ei näitle, me räägime silmast silma. Proovime nii ausad ja tõesed olla. See on hea televisioon, mis elab inimestega nende igapäevast elu, mis läheb neile korda. mille nad ära tunnevad. Mis aitab ja toetab neid. Mis aitab maailmapilti luua. Läbi selle kõneleb kultuur, meie keel. Ta ei oleks siin 70 aastat olnud, kui poleks nii edukalt hakkama saanud."

Saate üheks fookuseks oli möödunud nädalal toimunud meediakonverents, kus võttis sõna Šein, kes oli oma ettekannet aastaid kavandanud. "Esiteks oli mul oluline öelda, et me peaksime massikommunikatsiooni sotsiaalsest ja majanduslikust diskursusest kuidagi läbi murdma. Me võime seda käsitleda, aga väga oluline on näha seda kultuurifenomenina - tähenduste edastaja, looja jne." Oma ettekandes tõi Šein välja olulise mõtte, et Eesti kultuuriruumi peaks nägema ühtsena. "Me kogu aeg võistleme, vaatame reitinguid, kes kellele ära teeb, kes on parem. Aga me oleme väga väikesed, maailm on ümber tulnud üleilmastumine, tohutult palju kanaleid. Eestis edastatakse 400 erinevat kanalit, meil on endal 21 kanalit, meil on viis ekraani, me hajume igale poole laiali. Selles tohutu pingelises majanduslikus- ja poliitilises ja ka võimuvõitluses on vaja kuidagi väikestena alles jääda ja ma ei tea mitte ühtegi teist instrumenti, kui mõelda televisioonist kui kultuurist." Šeini arvab, et eestlased on kultuuriusku. "Televisioon on üks väga tähtis element, et see kestaks."

Šeini sõnul on televisioon riigiti erinev, aga kõikjal tugevalt seotud keele ja kultuuriga. "Iga riik ja rahvas peab aru saama, kuidas telesüsteemi ehitada, et ta alles oleks." Kui hetkel kõnnib televisioon tugevalt konkureerimises, siis Shein arvab, et aeg on see, mis saab muuta seda kõike humaansemaks. "Nii kaua, kui meil on raha ja piisavalt võimalusi, siis võime me reitingute pärast võistelda. Aga reitingud on teletööstuse instrument. Telekultuuri instrument ta ei ole. See võib tõesti nii olla, et võime ennast surnuks võistelda, aga ühel hetkel saame aru, et nii ei saa. Ühel hetkel me peame kokku tulema ja mõtlema, kuidas me seda kultuuriruumi koos arendame.

Saatejuht Joonas Hellerma küsis, kuidas mõõta head televisiooni. "Tuleb mõelda. Hindamissüsteeme, kuidas televisiooni kultuuriväärtust hinnata, on palju. Inimesed, kes on seatud on riigi ja rahva eest hoolt kandma, peavad jõudma  mõtteni, kuidas. Kui nad selle mõtteni ei jõua, siis mängivad nad selle maha. Elus on alati nii, et korraga võib olla palju võimalusi. Võimalus oma kultuur ära mängiga on olemas." 

Šeini sõnul on üleilmastumise, digikultuuri, individualistliku ühiskonna tekke ja kollektiivsuse vähenemisega kaasnenud peamiseks ohuks kultuuri identiteedi kaotamine.

Täispikka saadet saad vaadata siin:

 

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee