Eesti uudised

Politsei teeb suuremat koostööd nõudvalt SA Kadunud otsimisgrupile etteheiteid: me ei saa lubada otsima neid, kes surnuna leitud inimese kõrval pilti teevad (2)

Toimetas Silja Ratt, 27. november 2018 12:54
Kadunud inimese otsingule kaasatud vabatahtlikudFoto: Aldo Luud
Sihtasutus Kadunud alustas allkirjade kogumist kollektiivsele pöördumisele, milles nõuab, et kadunud inimeste otsimisel kaasaks politsei edaspidi kohe otsingu alguses kogu riigis olemasoleva ressursi. Politsei väidab omakorda, et SA Kadunud otsimisgrupi liikmeid ei ole alati professionaalselt käitunud.

„Riik on aastaid näidanud suutmatust luua ühtset süsteemi, kus kohe otsingu alguses töötaks üheskoos politsei koos oma lepinguliste, politseile alltöövõttu osutavate organisatsioonidega ning Eesti suurim ja ainus mittelepinguline, vabatahtlike abil ja annetustel toimiv üheksa-aastase otsingukogemusega üle Eesti vabatahtlikke ühendav organisatsioon SA Kadunud OPEROG.

Samal teemal

"See, et need osapooled ei tööta täna ühiselt, on viinud ainuüksi selle aasta septembris olukorrani, kus kolm maastikul abitus olukorras olnud inimest jäid kogu olemasoleva ressursi mittekaasamise tõttu õigeaegselt ära toomata ja hukkusid,“ selgitas sihtasutuse juht Aare Rüütel. „Seejuures olid kaks neist hukkunutest eelnevalt politseiga telefoniühenduses ning ühel juhul nägi hukkunu lisaks visuaalselt rakette ja helikopterit.“ 

„Nendel kolmel korral oleks inimesed olnud leitavad ja nende elud saanuks päästetud, kui otsingujuhil oleks olnud näiteks PPA ennetus- ja süüteomenetluse büroo poolt antud selged juhised OPEROG Operatiivse Otsingugrupi kaasamiseks kohe otsingutegevuse alguses,“ lisas sihtasutuse Kadunud üks asutajatest Peeter Kaaret.

„Kuigi kadunud inimeste otsimine on politsei kohustus, ei ole see politsei isiklik eraprojekt, kus politseinik valib, kes saavad appi tulla ja kes mitte. Olen kutsunud PPA-s otsuseid tegevaid kabinetiametnikke otsingute korraldamisest paremini aru saamiseks metsa otsingule, kuid keegi pole tulnud,“ ütles Aare Rüütel.

Vabatahtlikke otsijaid jagub

SA Kadunud on sellel aastal tegelenud 109 uue kadumisjuhtumiga, millest 40 olid OPEROG operatiivse otsingugrupi maastikuotsingud. Operatiivse otsimisteate saab üle Eesti enam kui 5300 vabatahtlikku otsijat, neist ligi 900 on valinud võtta vastu otsimisteade SMS-i teel ööpäevaringselt. 

Politsei sellel aastal SA Kadunud otsingugruppi otsingute alguses appi kutsunud ei ole. OPEROG vabatahtlikud on olnud kutsutud appi lähedaste palvel ja paljuski selle hilinemise tõttu on OPEROG leidnud kadunud inimesed enamasti hukkunult. Eeltoodust hoolimata on sellel aastal suudetud päästa kolme inimese elu.

Algatati pöördumine

Sihtasutus Kadunud avas veebikeskkonnas rahvaalgatus.ee allkirjade kogumise pöördumisele, mis on suunatud riigikokku. Sellega nõutakse eelkõige teadmata kadunud inimese otsingutel vastutava ameti siseselt ühtse ülevabariigilise korra sisseviimist ning SA Kadunud otsingurühma kaasamist.

„Teadmata kadunud inimesel on õigus ja õigustatud ootus, et kohe otsingu alguses oleks Eesti riigi poolt rakendatud kogu olemasolev ressurss tema leidmiseks ja elu päästmiseks. Riigi vastavate ametkondade senine tegevus seda õigust ja õigustatud ootust ei suuda täita, on puudulik ja vajab täiendavat korraldamist,“ ütles sihtasutuse Kadunud tegevjuht Aare Rüütel.

„Tunneme tõsist muret olukorras, kus riigiasutused ei ole kahe aasta ja kaheksa kuu jooksul, peale SA Kadunud ettepanekul toimunud õiguskomisjoni istungeid, suutnud tarvilikul määral tegeleda seaduse muudatuste ja teadmata kadunud inimeste otsingute korraldamisega. Sellega on lastud tekkida absurdsel situatsioonil, kus riik keeldub kohe otsingu alguses kaasama riigile tasuta professionaalset abi, kuna SA Kadunud ei soostu sõlmima politseile meelepärast lepingut ning kasutab ainult politseiga lepingu sõlminud koostööpartnerite tasulist teenust,“ selgitas Rüütel. 

Politsei: me ei saa otsima lubada neid, kes leitud laiba kõrval grupipilti teevad

Lõuna prefektuuri politseikapten Ottomar Virk rääkis Õhtulehele, et politsei saab aastas ligi 4000 kadunud inimese teadet ning enamiku neist juhtumitest lahendab politsei kiirelt, inimesed leitakse elusalt ja tervelt.

Vabatahtlikud saavad Virga sõnul reeglina osaleda maastikuotsingul ahelikes ning selliseid otsinguid on üle Eesti aastas umbes sadakond. Politsei teeb igapäevast koostööd vabatahtlike ühendustega, kel on kindel liikmeskond, kes on selleks koolitatud, kelle taust on kontrollitud ning veelgi parem, kui nad otsingupiirkonda tunnevad. Virga kinnitusel on otsingute eesmärk võimalikult asjatundliku meeskonnaga anda parim inimese päästmiseks.

"Asjatundlikus meeskonnas ei ole kahtlase taustaga inimesi, sest neile ei saa usaldada tundlikku teavet kadumise üksikasjadest, mida otsingu läbiviimiseks võib minna tarvis. Otsingumeeskonnas ei saa olla neid, kes tulevad maastikuotsingutele kontsakingades, napsise peaga või lihtsalt selleks, et vabas looduses veidi jalutada ja tuttavatega juttu ajada. Kahetsusväärselt on SA Kadunud kaudu sattunud otsingutele ka neid, kes surnuna leitud inimese kõrval grupipilti teevad või näiteks loata eravaldustesse sisse tungivad ja kadunud inimese isiklikes esemetes sorivad," kirjeldas Virk.

SA Kadunud keeldus leppest

"Vältimaks selliseid anomaaliaid, pakkusime SA Kadunud juhile võimalust üheselt kokku leppida, millised on ootused ja võimalused aidata ning kuidas seda teha eetika või seadusega vastuollu minemata. Pole teada, milline neist ootustest tekitab vastumeelsust ning välistab lepingulist koostööd politseiga tegemast."

Küll aga kiitis Virk Eesti ühtehoidvaid kogukondasid, kes otsingutele alati appi tulevad.

"Olgu tegu külaelanike, jahimeeste, ajateenijate või teiste vabatahtlikega ühendustega, saame igal ajal nende abile loota ning neid otsingutele kaasata. Kokku on PPA-l seitsme vabatahtlike organisatsiooni kontaktid, keda vastavalt vajadusel otsingutele kaasame," märkis Virk.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee