„See oli grupiviisiline rünne Euroopa parlamendi liikme suhtes, kes muu hulgas on Eesti kodanik. Selles küsimuses on algatatud kriminaalasi ja uurimise ajal mina kommenteerida ei saa,” ütles ta Õhtulehele.

„Meeleavaldusel osalenud inimesed ei tahtnud kuulata, et mul on nende jaoks hea raamat. Ja võiksin neile seda jagada, et nad saaksid oma muredele lahenduse. Ja siis lõi keegi mul jalad alt ära ja läks üldiseks märatsemiseks. Maaslamajat on ju tore jalaga lüüa,“ nentis poliitik.

EKRE esindajad väitsid, et hoopis Tarand oli neid rünnanud ja üritanud meeleavaldust takistada. „Tarand ei ole kannataja, vaid ründaja. Ta ründas korraldajaid ja kõnelejat (mind), väänas agressiivselt – keha raskust ja jõudu kasutades – enda kätte mikrofoni, mis väänamise käigus viga sai, ja hakkas siis räuskama. Mõne hetkega tulid kohale turvamehed, kes ta korrale kutsusid, aga enne seda jõudis ta oma pehmetelt jalgadelt ümber kukkuda ja oli oma käitumisega inimesed nii vihaseks ajanud, et mõned teda ka togisid,“ kirjutas riigikogu liige Martin Helme Facebookis. EKRE pöördus samuti politsei poole.

Tarand polnud EKRE etteheidetega sugugi nõus. „See on sama, mida iga naisepeksja räägib, et tegelikult pole naist peksta ilus, aga too ise noris tüli,“ kommenteeris poliitik. 

Mida sooviks Tarand öelda neile inimestele, kes tema vastu käed-jalad käiku lasid? „Kui nad oma veast aru saavad ja vabandust paluvad, siis olen võimeline andestama,“ vastas ta.   

Sidemes käega Tarand andis pikema intervjuu esmaspäevaõhtusele "Ringvaatele".

Marko Reikop: Mis seal täpsemalt juhtus?

Indrek Tarand: Tegu oli rühmaviisilise kallaletungiga Euroopa Parlamendi saadikule, kes osales meeleavaldusel Eesti vabariigi seaduste kohaselt.

Samas teadsid sa, et kui sa sinna lähed, võib midagi sellist juhtuda?

Jah, kuid ei eeldanud, et sellele järgneb füüsiline arveteõiendamine, massiline vägivald. See on tõsine asi. Euroopa Parlamendi saadiku füüsiline ründamine on kogu Euroopa Liidu mõttes haruldane ja sellega kindlasti Eesti ületab uudiskünnise.

Miks sa ikkagi sinna läksid, kui sa teadsid, et sellised asjad võivad juhtuda? Sa läksid lavale, võtsid mikrofoni ja keeldusid ka lavalt alla tulemast.

Esiteks, mind kutsus EKRE Facebooki vahendusel oma algoritmi abiga. Loomulikult, kui tahetakse protesteerida ebaõige migratsioonipoliitika vastu, siis lähen mina hea meelega meeleavaldusele. Lavale läksin ma sellepärast, et Eesti poliitilises traditsioonis on Toompea esisel meeleavaldusel asjaomane minister kõneleda saanud. Mikserile sõna ei antud, öeldes, et sotsid sõna ei saa. Kuna mina ei ole formaalselt võttes Sotsiaaldemokraatliku erakonna liige, siis järelikult minule oli lava vaba. Läksin Espenbergi kutsel lavale ja tahtsin jagada inimestele Paul Collieri raamatut ja mõista nende muresid ja näidata, et lahendused on olemas. Kui need toimivad rahvusvahelises koostöös, rahvusvahelise õiguse ja siseriikliku õiguse koostöös. Mingeid vägivaldseid lahendusi ei ole olemas.

Igatahes vägivallaks seal läks. Räägi oma sõnadega, mis seal toimus. Miks sa mikrofoni ära ei andnud?

Sest ma tahtsin lause lõpetada ja kutsuda inimesi minu poolt jagatava raamatu juurde. Raamatutarkusteni me ei jõudnud kahjuks. Miks rüseluseks läks, on väga lihtne. Seda on Eesti teadlane Kalev Leetaru ka uurinud. Kui verbaalne keskkond, debatt ja poliitiline kultuur meelega vulgariseeritakse ja viiakse vägivaldseks, mida ju EKRE on aastaid teinud, siis sellele paratamatult järgneb vägivald. Nii, nagu 2006. aastal vägivallastus venekeelne Delfi kommentaarium. Me teame, mis sellele järgnes linnaruumis 2007. aasta aprillis. Kui EKRE juhid ja meeleavalduse korraldajad jätkvavad vägivaldse ühiskonna ülistamist ja sellele üleskutsumist, selmet arukalt rääkida. Jürgen Ligil on muide õigus, migratsioonist ei saagi enam arukalt ja faktipõhiselt rääkida, sest EKRE on rüvetanud kogu avaliku debati.

Nüüd juhtus väike vägivald ja ma loodan, et kõik teevad sellest järelduse. Nii need, kes meeleavalduse organiseerisid... Ma rõhutan, meeleavalduse organiseerijad on võtnud endale Eesti vabariigi seaduse ees kohustuse viia see läbi vägivallatult, mida nad ei suutnud. Mis juhid nad on? Teiseks, ma loodan, et kõik inimesed, kes sellest sündmuses uudiste vahendusel osa saavad, teevad oma õigustatud järeldused, millist Eesti vabariiki propageeritakse, kas me oleme sellega nõus ja kas me oleme sellele suutelised vastu astuma. Mina olen.

Martin Helme ütles riigikogus juhtunu kohta: "Täna alustasid vägivalda sotsid. Indrek Tarand tungis kallale korraldajatele ja hakkas laamendama. Ta oli kõigele lisaks veel ka purjus. Teie alustasite vägivallaga ja siis kiunute, kui meie seda vägivalda üritame vaos hoida. Kutsusime kohale turvamehed ja lõpetasime selle olukorra seal ära."

Nagu ikka, parlamendi liige Martin Helme, ega tal midagi muud öelda pole peale puhaste valede. Neid oli tema lühikeses lauses kolm tükki. Mina ei tunginud kallale, vaid võtsin sõna, milleks meeleavaldus ju ongi - et oma meelt avaldada. Teiseks, minule tungiti kallale. Kolmandaks... See on jabur, kui on kõik ekspertiisid ja protseduurid tehtud, ikka kinnitada, et ta oli purjus. No see on mõttetu. Muide, saladuse katte all võin öelda, et ma ammu juba ei joo.

Lisaks füüsilisele oli verbaalne vägivald. Kui seda helitausta kuulda, siis see on ka mitte igapäevaselt kuuldav kõnepruuk.

Aga see ongi nii, et ma olen ju püüdnud ravida ja aidata neid inimesi, kes sotsiaalmeedias EKRE juhtimisel vägivalla ja vulgaarkultuuri harrastavad, aga seal kuskil on ka piir. Ma ütlen nii, et seesama Leetaru ei hoiatanud asjata. Et kui see keskkond läheb vägivaldseks, siis järgneb vägivald. Ma kordan veelkord, nüüd on EKRE liidritel koht mõelda, kas nad kontrollivad oma vägesid või on ühel päeval ka nende juures keegi radikaal, kes ütleb, et sa ei ole piisavalt, ütleme, homovastane ja selle tõttu ma annan sulle peksa ja lõikan kõri läbi. Niisuguseid riike on ajaloos olnud, Eesti vabariik selliseks enam mitte kunagi ei saa.

Tegelikult oht on olemas. Kas inimestel on põhjust hirmu tunda, kui päevasel ajal Toompeal meeleavaldusel tungitakse füüsiliselt inimesele kallale. Politsei, kaamerate silme all.

Ütleme niimoodi, et see on siiski väga väike kontingent. Toompeale oli sõidutatud ju kõigest mõnisada inimest. Ma arvan, et Eesti ühiskond tervikuna ei pea üldse hirmul olema. Tuleb meeles pidada ka nendel märatsejatel, et tema vabadus rusikaga vehkida lõpeb seal, kus algab minu nina. Teiseks, üldiselt on viisakas kuulata teise inimese arvamust, eriti, kui see juhtub olema targema inimese oma.

Kas siit ei tule ka võimalus endale poliitiliselt promo teha?

Vaadake, poliitikas on niimoodi, et sa vastutad iga oma teo eest ja küllap ühiskond laias laastus oskab hinnata, õigeid tegusid valedest eraldades. Lisaks vägivaldsele röövlijõugule oli nende hulgas ka varas, kes varastas ära minu päikeseprillid, mis olid suhteliselt kallid. Ma võin talle juba praegu ütelda, et kahjuks on ta videolt äratuntav.

Need on uued prillid, mis sul peas on?

Need on varuprillid, jah. Järgmise meeleavalduse jaoks.