Eesti uudised

86aastane, äsja teemantpulmi pidanud vanahärra on kolmekümne aastaga õmmelnud paarsada lapitekki

ÕL VIDEO | „Mulle on noorena mu õmblushuvi pärast tahetud naljaga pooleks isegi kambakat teha!“ (6)

Katrin Helend-Aaviku | Video: Teet Malsroos, Jörgen Norkroos, 27. november 2018, 00:01
 Teet Malsroos
Vanahärra Karl, kes on õmblemisega tuttav juba poisikesepõlvest, hakkas pärast pensionile jäämist kolmkümmend aastat tagasi meisterdama lapitekke, mis on kõik leidnud uue kodu pere ja suure suguseltsi juures. „Minule pole ta ühtegi tekki õmmelnud! Ainult öösärgi õmbles viiskümmend aastat tagasi. Aga see oli nii suur, et mahtusime kahekesi sinna sisse,“ ütleb naerdes Karli abikaasa Valli, kellega koos tähistas lapitekimeister suvel teemantpulmi.

Karl (86) ja Valli (83) Nuggis elavad Kohtla-Järve ühe kõige suurema, 200 korteriga korrusmaja kolmandal korrusel. Juba 45 aastat. Karl on isevärki mees. Mutrite ja kruvikeerajate asemel on tema sahtlites kuus paari kääre, hulk erinevat värvi niiti ja muid õmblustarbeid. Tema õmblustoa aknast avaneb miljonivaade tuhamägedele. 

Aknast välja vaadata pole tal aga masina surina ja kangatükkide lõikamise kõrvalt palju mahti. Lapitekke on ta teinud juba kolmkümmend aastat, aga huvi õmblemise vastu tekkis tal ema kõrvalt juba väiksena.

ÕMBLUSNURK: Karli õmblustoa aknast avaneb miljonivaade tuhamägedele. Aknast välja vaadata pole tal aga õmblusmasina surina ja kangatükkide lõikamise kõrvalt palju mahti. Teet Malsroos

Isa tegi seeliku? Isa?!

Kaheksandas klassis otsustas ta ka esimest korda kätt proovida.

„Mõtlesin, et teen emale üllatuse. Ostsin kleidiriide. Tuttav lüpsinaine oskas õmmelda ja palusin temalt abi. Mina läksin tema eest lüpsma ja tema lõikas kleidi jaoks tükid välja,“ meenutab Karl. Kuna rahakott oli emaga ühine, tuli sitsiriide jaoks salaja raha näpsata. Õnneks sai ema sellest teada alles siis, kui kleiti selga proovis. Ja siis polnud enam pahandamiseks põhjust.

„Tema üllatus oli suur. Mul on nii selgelt meeles, et kleidi kaelusesse voltisin veel paela. Emale kleit hirmsasti meeldis ja ta kutsus kõik külanaised vaatama, mis poiss talle valmis tegi,“ meenutab Karl.

Nii saigi õmblemisõhin punase traagelniidina tema elukangasse sisse pikitud ja ta võttis ikka aeg-ajalt mõne õmblustöö ette.

Kui Karl juba abielus oli, juhtus tema iseäraliku hobi tõttu ka üks naljakas lugu. Sama kandi naised nimelt kiitsid oma meestele, et vaadake, kui tubli mees see Karl on! See ajas aga mehepoegadel kuklakarvad turri ja nad lubasid talle ühiselt kere peale anda.

„Nad ütlesid, et muud enam ei kuule, kui ainult Karla ja Karla! Aga ega nad ikka poleks andnud mulle kere peale. See oli naljaga pooleks öeldud,“ muigab vanahärra.

Õmblemises oli ta abiks ka oma lastele. Kui tollal teismelisel tütrel oli koolis vaja voldiseelikut, siis oli isa see, kes köögipõrandal temaga koos seelikukangast mõõtis. Selle peale olid inimesed üllatunud tookord ja on nüüdki.

„Kolm-neli aastat tagasi läksin isa tehtud lapiseelikuga kohalikku poodi ja naised küsisid, et kas ma ise õmblesin. Kui ma ütlesin, et isa õmbles, parandasid nad mind: ema ikka! Mina: ei, isa!“ räägib naerdes tütar Katre. „Rohkem nad enam midagi ei küsinud. Eks nad arvasid kindlasti, et ajan mingit udujuttu.“

Mäetehniku haridusega Karli lapitekimaania sai alguse siis, kui ta Kohtla-Järve kaevandusest pensionile jäi ja pensionäride ühendus, mille etteotsa ta valiti, talle õmblusmasina kinkis. Seesama masin on töös ka praegu.

Ajapikku õmblemise isu muudkui kasvas ja Soome reisilt kaasa toodud käsitööarmastajate kultusajakirja Burda järgi tegi ta kolmkümmend aastat tagasi koos tütrega esimese lapiteki. Selle kinkis ta tookord oma peagi sündivale tütrepojale. „Suure toa põrandal tegime seda, tagumikud püsti,“ meenutab tütar Katre. 

Kuna isal oli lõpuks õmblemine juba nii käpas, ei ole tütar pidanud enam aastaid oma masinat välja võtma. „Kui midagi oli vaja parandada, ümber õmmelda või mida iganes, helistasin isale ja ütlesin – mul on sulle jälle tööd,“ räägib Katre.

Seda, kui palju tekke on Karl viimase kolmekümne aastaga valmis õmmelnud, ei oskagi ta täpselt öelda. Neid peaks olema kahesaja ja kolmesaja vahel. Raha eest ei ole ta neist ühestki loobunud, kõik on läinud kingiks perele ja suurele suguseltsile.

„Minule pole ta ühtegi tekki õmmelnud! Ainult öösärgi õmbles viiskümmend aastat tagasi. Aga see oli nii suur, et mahtusime kahekesi sinna sisse,“ ütleb naerdes Karli abikaasa Valli, kes on mehe juttu mõnda aega vaikides kuulanud.

Tema särav-kelmikas pilk ja käed mehe põlvedel ei jäta kahtlustki, et omavaheline tögamine on nende jaoks kui peen vürts, mis ei lammuta, vaid kirgastab aastatega kokkukasvamist ja tunnete soojust. Kui Valli oma aarde külalistele näitamiseks selga paneb ja sellega toas ringi keerutab, ei saa ukselävel seisev Karl temalt silmi ära.

KÄTETÖÖ: Karli õmmeldud paarisajast lapitekist on enda koju jäänud vaid see punasekirju. Teet Malsroos

Teemantpaar

Üks punasekirju lapitekk on Vallil siiski ka kodus. Selle tegi Karl lapselapsele, kes vahepeal mõnda aega nende juures elas. Kui ta aga abiellus, jäi tekk temast maha ja seda ei ole Valli enam nõus käest ära andma. Valli oskab ise ka õmmelda ja võiks vabalt endale nii palju lapitekke teha, kui hing ihkaks. Aga lapsena sai ta õmblejast ema kõrval isu täis õmmelda ja nüüd enam lihtsalt ei taha. Parem käsi enam ei luba ka.

Käsitööst päris eemale pole ta aga jäänud. Katre mäletab, et kui ta algkoolis käis, kudusid ema ja isa talle kahekesi kampsuni – kumbki eri osasid. Valli on ka nüüd lapitekkide juures mehele abiks, peamiselt siis, kui on vaja õigeid värve kokku sobitada.

„Kõige enne teeb ta servad ja siis keskmise osa juures hakkab küsima: kas see tükk sobib, aga kas see sobib?“ jutustab Valli.

Kas vahel toone valides tülli ka minnakse?

„Ikka läheme, jah,“ sõnab Karl. Naine parandab: „Tülli ei lähe, aga eriarvamusel oleme vahel küll.“

Kelle sõna lõpuks peale jääb?

„Eks ikka tegija oma,“ naerab Valli silmadega ja osutab kaasa poole.

TEEMANTPAAR: Suvel oma 60. pulma-aastapäeva tähistanud Karl ja Valli on särav ja nooruslik paar. Valli on oma lapitekimeistrist kaasale abiks erinevate värvide kokku sobitamisel. See on tekitegemise juures ainuke asi, milles mehel alati ja kindlasti naise nõu vaja on. Teet Malsroos

Valli ja Karl on koos elanud 60 aastat ja pidasid selle aasta suvel teemantpulmi. Pere tegi neile üllatuse – ehtis auto põllulilledest pärjaga ja viis vanapaari lõbusõidule.

„Nad tulid üles ja võtsid meid lihtsalt kaasa! Maxima juures sõitsid kolm auringi ja kingituseks olid meile pingi teinud! Meie pulmad ei olnudki nii ilusad kui see pulma-aastapäev!“ on Valli suvist tähtpäeva meenutades praegugi elevil.

Koos elatud aja jooksul on juhtunud ka seda, et Karlil on mõni pulma-aastapäev päris meelest läinud. Jõuab siis neid kogu aeg meeles pidada, kui neid koguneb juba üle poolesaja. Ükskord ootas Valli päev otsa, millal kallis kaasa lõpuks lillega tema juurde astuks. Aga kui Karl ka poest tulles ikkagi ilma ühegi õieta koduuksest sisse sammus, võttis Valli ohjad enda kätte – kattis kööki piduliku laua ja kutsus mehe õmblusmasina tagant sööma.

„Ta tuli, vaatas lauda ja küsis imestunult, et miks ma nüüd järsku laua nii pidulikult katnud olen. Ütlesin, et kas sa mäletad ka üldse, mis päev täna on. Tema küsib, et aga mis päev siis. Mina vastu, et pulma-aastapäev ju!“ räägib Valli naerdes.

Küsimusele, mis on nii pika kooselamise saladus, on Vallil kohe vastus võtta: „Kui sa tahad mehega koos elada, pead olema hea näitleja!“

Seda oskust oli Vallil tõesti vaja, sest pikki aastaid elas ta koos ämmaga. Karl ei olnud valmis selles eriti mööndusi tegema.

„Kui meil tuli sel teemal ütlemist, ütlesin ikka, et Valli, naisi on miljoneid, aga mul on ainult üks ema. Kui tahad minuga koos elada, siis vali,“ muheleb Karl.

Valli vaatab mehele sametise pilguga otsa ja lisab: „Aga leppisime alati teki all. Algul riidlesime ja pärast kallistasime. Lõpuks olime mõlemad rahul.“

6 KOMMENTAARI

r
respekt? 27. november 2018, 10:46
sul rohud võtmata või?
p
pontšik 27. november 2018, 10:45
taaskord veendusin, kui erinevad on inimesed - mina oleks sellise mehe, kes nõuab naiselt ämmaga koos elamist, pikalt kukele saatnud...mehi on ka ju miljoneid valida!
Loe kõiki (6)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee