Maailm

Venemaa haaras Ukrainal kõrist (18)

Aadu Hiietamm, 26. november 2018, 15:40
UKRAINA LAEVAD: Venemaa hõivas pühapäeval jõudu kasutades Kertši väinas Ukraina kolm laeva.Foto: Scanpix
Ukraina ja Venemaa suhted teravnesid veelgi, kui Venemaa eriüksus võttis pühapäeval jõudu kasutades Kertši väinas oma kontrolli alla Ukraina puksiirlaeva ja kaks suurtükikaatrit. Ukraina viis seejärel riigi relvajõud täielikku lahinguvalmidusse ning president taotles pärast sõjakabinet istungit parlamendilt riigis 30 päevaks sõjaseisukorra väljakuulutamist. 

„Sõjaseisukorra kehtestamine ei tähenda mingil moel, et Ukraina hakkab ründeoperatsioone läbi viima,“ rõhutas Ukraina president Petro Porošenko. Ta kinnitas, et riigi tegevus on suunatud vaid oma territooriumi kaitsmisele ja kodanike julgeoleku tagamisele. Kindlasti ei tähenda sõjaseisukord ka Venemaale sõja kuulutamist ning loobumist poliitilis-diplomaatiliste vahendite kasutamisest territooriumi vabastamiseks. 

Samal teemal

Venemaa võttis vangi 23 meremeest

Ukraina julgeoleku- ja kaitsenõukogu juht Oleg Turtšõnov kinnitas Kiievis ajakirjanikele, et olukorra normaliseerumisel saab sõjaseisukorra igal ajal tühistada. Ukraina president Petro Porošenko pöördus esmaspäeva hommikul Venemaa juhtkonna poole nõudmisega vabastada kohe Ukraina meremehed ja laevad, mis peeti kinni pühapäeval Kertši väinas, vahendab agentuur Unian. Kiievi andmetel sai operatsioonis haavata kuus Ukraina meremeest. Moskva tunnistab kolme haavatut, kes viidi ravile Kertši haiglasse. Ka hõivatud laevad toimetati Kertši sadamasse. Kiievi andmetel hoiab Venemaa kinni 23 meremeest. 

Ukraina ja Venemaa suhted on sügavas kriisis juba ligi viis aastat ehk sestsaadik, kui Venemaa annekteeris Krimmi ja alustas sõda Ida-Ukrainas. Pühapäeval Kertši väinas toimunud konfliktis süüdistab Venemaa Ukrainat ja Ukraina Venemaad. Moskva väitel tungisid Ukraina laevad omavoliliselt Venemaa territoriaalvetesse ning ei allunud korraldustele. Kiievi väitel tulistati Ukraina mereväealuseid aga neutraalvetes. 

Venemaa välisministeerium leidis, et tegu oli Ukraina provokatsiooniga, mille eesmärk on õhutada Läänes Venemaa vastaseid meeleolusid ning saavutada Venemaa vastu suunatud sanktsioonide karmistamine. 

Kiievi poolele asus USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker, kes kirjutas Twitteris: „Venemaa rammib rahulikult Ukraina sadamasse liikuvat Ukraina laeva. Venemaa hõivab laevad ja meeskonnaliikmed ning pärast seda süüdistab Ukrainat provokatsioonis???“

Kertši väinas toimunu tõi juba unustusse jäänud Venemaa ja Ukraina konflikti taas tähelepanu alla. Kertši väina kaudu pääsevad laevad Mustalt merelt Aasovi merele ja Ida-Ukraina sadamatesse. Ukraina kolme laeva hõivamisega haaras Venemaa piltlikult Ukrainal kõrist ning demonstreeris oma sõjalist ülekaalu selles piirkonnas. 

Aktsiooni ajend on Putini langev populaarsus? 

Mõttekoja Atlantic Council analüütik Alina Polyakova arvas Twitteris, et tõenäoliselt ajendas Venemaad Kertši väinas Ukraina laevu ründama president Vladimir Putini langev populaarsus. Nimelt selgus Levada keskuse värskest uuringust, et koguni 61 protsenti venemaalastest peab president Putinit täielikult vastutavaks riigi probleemide eest. 21 protsenti küsitletutest arvas, et Putin on teatud määral vastutav. Varem ei ole rahvas Putini suhtes sedavõrd suurt rahulolematust üles näidanud. Sotsioloogide sõnul pahandas rahvast eriti hiljutine pensioniea tõstmine. 

VASTASSEIS: Analüütikute arvates ajendas Venemaad jõudemonstratsioonile president Vladimir Putini (pildil) langev populaarsus. Samas ei ole välistatud, et suhete teravnemisest Venemaaga lõikab kasu ka Ukraina president Petro Porošenko.Foto: TASS/Scanpix
VASTASSEIS: Analüütikute arvates ajendas Venemaad jõudemonstsioonile president Vladimir Putini langev populaarsus. Samas ei ole välistatud, et suhete teravnemisest Venemaaga lõikab kasu ka Ukraina president Petro Porošenko (pildil).Foto: AFP/Scanpix

 Ukraina suursaadik Saksamaal Andrij Melnyk ütles ajalehele Bild antud intervjuus, et Venemaa käitumine oli rahvusvahelise õiguse järgi selge agressiooniakt ning Putini Venemaaga ei ole võimalik dialoogi kaudu suhteid normaliseerida.  „Käes on aeg kuulutada Venemaa paariariigiks ja isoleerida ta rahvusvahelisel areenil,“ rõhutas Melnyk.

„USA ja rida teisi lääneriike jätkavad praegu pingete kruvimist, sealhulgas Vene piiride läheduses. Selle tagajärjel tekib strateegilise pinge õhkkond, tekivad olukorrad, kus võidakse läbida punkt, kust tagasitulekut ei ole,“ hoiatas Venemaa välisminister Sergei Lavrov.

Täiemõõtmeline sõda ei ole välistatud 

Eesti kaitseminister Jüri Luik tõdes kaitseministeeriumi vahendatud avalduses, et pühapäevase laevastikukonflikti puhul Kertši väinas ja Aasovi merel on tegu Venemaa järjekordse agressiooniaktiga Ukraina vastu, mille lahendamiseks peab rahvusvaheline kogukond viivitamatult samme ette võtma.

Luige sõnul on olukord ohtlik ning täiemõõtmeline sõjaline konflikt võib lahvatada igal hetkel. Seetõttu peab Euroopa Liit Venemaa suhtes kehtestama lisasanktsioonid ning kindlasti peaks piirkonda saatma rahvusvahelised vaatlejad.

Venemaa kruvib järsult pinget üles Ukraina presidendivalimiste tõttu ja soovib piirkonnas üle võtta kontrolli Ukraina mereterritooriumi üle. Võimalik, et soovitakse ka suurendada oma maismaavallutusi Ukrainas, eriti Mariupoli ümbruses, arvas Luik.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee