Politsei saab aasta-aastalt rohkem teateid kadunud inimestest (12)

Igal aastal saab politsei teate kadunud inimestest keskeltläbi 4000 korral. Seda on rohkem kui Paldiskis elanikke. Võiks arvata, et ajaga läheb olukord paremaks, ent on vastupidi – numbrid vaid kasvavad. Kas inimesi kaob rohkem  või on eestlased muutunud lähedaste suhtes tähelepanelikumaks? 

Valentin Banahh, Jüri Noorlind, Heljo Roosimägi, Ülo Tuisk, Markkus Ansberg, Aleksei Vidunis – kõik nad on viimase kümnendi jooksul teadmata kadunuks jäänud. Isad, pojad, õed, tütred ja emad. Eespool välja toodud nimistu on vaid piisk meres. Pärast Eesti taasiseseisvumist on jäädavalt kadunuks jäänud sadu eestlasi. 

2017. aastal laekus teateid kadunud inimestest 3955 korda, tunamullu  3748.  Tänavuse 11 kuu jooksul on teateid kadunutest tulnud ühtekokku 4332. Tõsi küll,  paljud neist olid nn korduvkadujad – valdavalt alaealised, kes teatud aja tagant ikka ja jälle kodust ära jooksevad, või eakamad inimesed, kes meeltesegaduses kaotavad suunataju. Õnneks leitakse enamik neist vabatahtlike, politsei ja lähedaste abiga kiiresti üles. Kadunuks on kuulutatud aga ka hulk inimesi, kes ei pruugi enam kunagi koju naasta. On ka neid, kelle aastaid lahendamata kadumisjuhtum on alles hiljaaegu kauaoodatud punkti saanud. Ainuüksi novembris on lahenduse leidnud kaks kadumisjuhtumit – üks aastast 2007 ja teine möödunud sügisest.