Maailm

Kas Saudi Araabia ajakirjaniku mõrvamüsteerium lahendatakse? (6)

Allan Espenberg, 24. november 2018 08:10
VEEL ELUS: Sellel valvekaamera kaadril näeb Jamal Khashoggit 2. oktoobril sisenemas Saudi Araabia konsulaati Istanbulis. Välja ta sealt enam ei tulnud.Foto: AP/Scanpix
Saudi Araabia ajakirjaniku Jamal Khashoggi tapsid ligi kaks kuud tagasi Türgis tema kaasmaalased. Aga kes oli mõrvatu (hukatu) ja miks oli vaja tema kõrvaldamiseks korraldada seesugust mahukat operatsiooni, nagu praeguseks on teatavaks saanud?

Jamal Khashoggi (59) sisenes 2. oktoobril Saudi Araabia konsulaadihoonesse Istanbulis, kuna ta vajas dokumente eelmise abielu lahutamiseks ja uue abielu sõlmimiseks.

Jamal Khashoggi pruut Hatice Cengiz.  Foto: Reuters/Scanpix

Tema pruudil, 36aastasel türklannal Hatice Cengizil ei lubatud majja minna. Naine ootas mitu tundi, kuid Khashoggi hoonest ei väljunudki. See on ainus info, mis on kindlalt teada, kõik muu on erinevate spekulatsioonide, uurimistulemuste ja kuulujuttude teema.

Nii on räägitud, et ajakirjaniku kõrvaldamisega tegeles paarikümnest agendist koosnenud Saudi Araabia erirühm. Ajakirjanikku olevat rängalt piinatud, seejärel tapetud ja tema surnukeha tükeldatud.

Jamal Khashoggi. Pilt on tehtud 29. septembril Londonis.  Foto: Reuters/Scanpix

Samal teemal

Teise versiooni järgi oli Khashoggi saanud puhkenud tüli ja kakluse tulemusel juhuslikult surma. Mehe laiba asukoha kohta on ajakirjanduses ilmunud hulgaliselt versioone, üks ulmelisem kui teine. Küll on tema kondid metsa maha maetud, kaevu uputatud, happega lahustatuna kraanikausist alla lastud, kohvritega Türgist salaja minema viidud jne. Varem püüti veel tõestada, et ajakirjanik oli konsulaadis üldse lühikest aega ja lahkus omal jalul, samuti püüti tema asemele üldsuse eksitamiseks panna teisik.

Esialgu proovisidki Saudi Araabia võimud kõike eitada, valejälgedele juhtida ja ebatõenäoliseid teooriaid välja pakkuda. Aga kui Khashoggi juhtum ei mõelnudki maailma ajalehtede esikaantelt ja poliitikute esinemistest kaduda, siis ei jäänud ka Saudi Araabial muud üle, kui hakata tasapisi oma süüd tunnistama. Nii võeti mõned isikud vahi alla, mõned luureameti töötajad vallandati, lubati reforme eriteenistustes, ajakirjaniku tapmist nimetati jõledaks kuritööks jne. Alles rohkem kui kolm nädalat pärast ajakirjaniku kadumist tunnistas Saudi Araabia prokuratuur Khashoggi tapmise ettekavatsetud kuritööks.

Küüniliselt võib isegi oletada, et võib-olla tahtsid Saudi Araabia konsulaadi töötajad teha ajakirjanikule mingi erilise sünnipäevakingi – too oleks ju 13. oktoobril saanud 60aastaseks, kuid ettenägematul põhjusel väljus asi kontrolli alt. Nii saigi ajakirjanik varajaste sünnipäevasoovide asemel hoopis noa kõrri või arseeni kurku.

Kas kroonprints andis tapmiskäsu?

Saudi Araabia kroonprints Mohammad bin Salman.  Foto: AFP/Scanpix

Seda, et kroonprints teataks avalikkusele: „Jah, mina käskisin ajakirjaniku ära koristada!“, oleks äärmiselt naiivne loota. Eks tal tuleb nüüd kuidagi nendest süüdistustest välja vingerdada ja üheks alati toimivaks lahenduseks on süü kellegi teise peale ajamine. Ja mida kõrgemal ametikohal too välja valitud „patuoinas“ on, seda parem on see süüdistatavale, sest seda rohkem teda usutaks. Ja kui süüaluseid on koguni mitu, siis on see veelgi efektsem.

Sageli on mõne opositsioonitegelase surma taga ükskõik millises maailma riigis asjaolu, et vastaval isikul võib olla mingit tundlikku infot riigi juhtivate tegelaste kohta. Nii on ka Khashoggi puhul oletatud, et tema käsutuses võis olla materjale, mis heidavad varju valitsevale kuningadünastiale. See on täiesti võimalik, sest oli ju tapetud ajakirjanik vägagi kriitiline nii Saudi Araabia kuninga kui ka kroonprintsi suhtes, tal oli palju tuttavaid nii islamistide kui ka dünastia liikmete hulgas ning ega ta ilmaasjata juba eelmisel aastal oma kodumaalt jalga lasknud. Meedia teatel võis Khashoggi käsutuses olla näiteks tõendeid selle kohta, et Saudi Araabia on Jeemenis kasutanud keemiarelva.

Ei tasu ka ära unustada, et Saudi Araabia on selline riik, kus rakendatakse üsna tihti surmanuhtlust, kusjuures sageli on hukkamised avalikud. Mõnikord korraldatakse ka massihukkamisi, kui ühekorraga surmatakse mitukümmend inimest. Inimõiguste organisatsiooni Amnesty International andmetel hukati eelmisel aastal Saudi Araabias 146 inimest, millega hoitakse kolmandat kohta maailmas, sest rohkem inimesi hukatakse veel vaid Hiina rahvavabariigis ja Iraanis. Samuti on Saudi Araabias laialt levinud barbaarsed keskaegsed piinamisviisid, nagu näiteks sõrmede maharaiumine või piitsadega nüpeldamine. Samuti võib mõne väikese seadusrikkumise eest (mis lääneriikides polegi seadusrikkumine) saada 10- või 20aastase vanglakaristuse.

Saudi Araabias satuvad põlu alla mitte ainult vargad ja vägistajad, vaid ka riigisüsteemi ja valitsejate kriitikud. Seejuures pole tehtud senini ega tehta ka edaspidi mingit allahindlust ajakirjanikele. Novembri alguses jõudis meediasse teade, et Saudi Araabia vanglas piinati surnuks järgmine ajakirjanik. Väljaande New Khaleej andmetel oli selleks Turki Bin Abdul Aziz Al-Jasser, kes oli arreteeritud 2017. aasta märtsis, kuna ta pidas Twitteris salakontot, kus paljastas inimõiguste rikkumist kuningapere liikmete ja riigiametnike poolt. Kuna Saudi Araabia on varemgi vabanenud samamoodi ebamugavatest ajakirjanikest, siis ei osatud ettegi näha, et Khashoggi juhtumist võiks tõusta rahvusvaheline skandaal.

Kroonprintsi mustatakse ilmaasjata?

Samas on võimalik, et kroonprintsil pole Khashoggi tapmislooga mingit pistmist. Ka Saudi Araabia kohtuorganid usuvad, et kroonprints pole Khashoggi mõrvalooga seotud, kuid seda kinnitust ei saa tõsiselt võtta, sest kroonprintsil on piisavalt võimu kohtuorganite tegevuse suunamiseks ja mõjutamiseks. Ei saa välistada, et kroonprintsi tahetakse Khashoggi looga sidudes diskrimineerida, laimata ja võimult kõrvaldada, kuna ta on viimasel ajal muutnud väga palju ja kardinaalselt Saudi Araabia siseelus.

Veel on riigis avatud kinosid (need olid 35 aastat keelatud), vähendatud usupolitsei rolli, lubatud välisartistide esinemisi, ellu viidud finantsreforme välisinvestorite meelitamiseks, tugevdatud korruptsioonivastast kampaaniat, muudetud suhtumist Iisraeli jne.

Taoliste reformidega on kroonprints Mohammad saanud endale hulgaliselt vaenlasi, sest Saudi Araabia on endiselt väga konservatiivne riik ja taolised kiired muutused on paljudele pinnuks silmas. Seejuures on palju rahulolematuid ka kuningakoja liimete hulgas.

Riigi moderniseerimise, korruptsioonivastase võitluse ja karmi repressiivpoliitika pärast on mõned araabia ajakirjanikud hakanud kroonprintsi koguni nimetama „Araabia Staliniks”, pidades arvatavasti selle hüüdnime andmisel silmas Stalini industrialiseerimispoliitikat, talurahva kui klassi hävitamist ja massiküüditamisi. Eelmisel aastal kuulutas ajakiri Time aga Saudi Araabia kroonprintsi aasta inimeseks. Kroonprints on kuulutatud maailmas küll suureks reformijaks, kuid tegelikult on ta seesmiselt siiski „väike Stalin”, kes püüab kogu riiki repressiivsete meetodidega oma kontrolli all hoida, ja väikseimatki kriitilist piiksatust karistatakse rangelt.

Kroonprintsi isa, Saudi Araabia kuningas Salman bin Abdulaziz Al Saud teatas aga hiljuti, et tema riigis on kõik inimesed võrdsed. „Kuningriigis on kõik võrdsed, ei olda erapoolik kellegi suhtes. Mõnes riigis saavad teatud inimrühmad immuniteedi, aga meil võib igaüks teise peale kaevata,“ rääkis monarh.

Millist rolli etendab selles loos Türgi?

Kuna poliitilise rõhuasetusega tapatöö pandi toime Türgis, siis on selle loo uurimisega eriti aktiivselt tegelenud türklased, kes juhtumi ka maailma avalikkuse ette tõid. Loomulikult polnud siinjuures tegu türklaste suure südamevalu või hingevaevaga. Tegelikult pole Türgil ei sooja ega külma mingisuguse suvalise välismaa ajakirjaniku surmast, sest oma riigis on türklased taga kiusanud, arreteerinud ja ka tapnud paljusid ajakirjanikke.

Üks põhjus selle asja suure kella külge panemiseks seisnes selles, et Türgit on viimasel ajal palju kritiseeritud (näiteks kas või seoses riigipöördekatsega) ja enda pealt tule juhtimine Saudi Araabia jõledatele tegudele on Türgi presidendile Recep Tayyip Erdoğanile igati kasulik. Nõnda on võimalik demonstreerida, et Türgi pole sugugi kõige hirmsam ja inimvaenulikum riik maailmas.

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan. Foto: AP/Scanpix

Kui Türgi poleks hädakisa tõstnud, poleks Khashoggi kadunuks jäämisest võib-olla suurt numbrit tehtud ja tapmisest teada saadudki. Hukkub ju igal aastal eri kriisikolletes erineval moel sadu ajakirjanikke ning vaid üksikutest surmasaanutest räägitakse pikemalt ja põhjalikumalt.

Türgi president teatas, et võtab Khashoggi kadumisloo oma isikliku kontrolli alla, sest saudi ajakirjanik olevat olnud tema sõber, kes võitles mõtte- ja südametunnistusvabaduse eest. Samas jättis Erdoğan loomulikult mainimata, et tema enda riigiski pole ei selle ega teistegi inimõigustega sugugi kõik korras. Aga see oli järjekordne viis vibutada näppu teise riigi suunas, lükates oma riigi probleemid suurema tähelepanu alt kõrvale.

Khashoggi tapmine on mõnevõrra teravdanud suure naftariigi Saudi Araabia suhteid USA ja teiste lääneriikidega, kuid arvatavasti väga tõsiseid sanktsioone või karistusmeetmeid saudide vastu ei kehtestata. Asi on selles, et Saudi Araabia on väga oluline koostööpartner – eriti sõjalises valdkonnas – paljudele maailma riikidele (nii USA-le kui ka näiteks Venemaale), mistõttu arvatavasti ei hakata ühe ajakirjaniku surma pärast mitmemiljardilisi projekte tühistama. Aga Saudi-Araabial on suhted nii mõnegi teise riigiga selle sündmuse taustal mõnevõrra teravnenud. Kui mõned suurriigid on üsna teravalt suhtunud Khashoggi tapmisse (Saksamaa näiteks katkestas relvatarned Saudi Araabiale), siis Venemaa on jäänud suhteliselt ükskõikseks, sest on ju Saudi Araabia ka Venemaale tähtis riik. Samas pole näiteks USA suhted ka Türgiga kuigi head, sest türklased süüdistavad ameeriklasi hiljutises riigipöördekatses osalemises ja islamivaimuliku Fethullah Güleni varjamises.

Väljaande Axios teatel olevat Donald Trump nimetanud saudi ajakirjaniku tapmist pahaks asjaks, kuid samas möönnud, et ka teised riigid saadavad korda palju sigadusi. „Trump ütles ühes eravestluses, et peab tobedaks olukorda, kui ühe inimese tapmist saudide poolt ülehinnatakse, samal ajal kui sellised riigid nagu Hiina viivad ellu halastamatut poliitikat,” teatas väljaanne.

Kes oli tapetud ajakirjanik Jamal Khashoggi?

Medina pühas linnas 13. oktoobril 1958. aastal sündinud Jamal Ahmad Khashoggi asus USA ülikooli lõpetamise järel tegema koostööd eri Saudi Araabia ajakirjandusväljaannetega. Ta oli kaks korda riigi mõjuka päevalehe Al-Watan peatoimetaja ja juhtis ka muid meediaväljaandeid.

Mõnikord on väidetud, et ta polnudki mingi ajakirjanik, vaid tegeles rohkem muude asjadega, millel polnud ajakirjandusega midagi pistmist. Päris nii see siiski polnud, sest ta töötas nii toimetaja kui ka peatoimetajana, aga samas peab nõustuma, et neid „muid asju“ oli tal samuti palju. Saudi Araabias ei teatud teda mitte ainult ajakirjaniku ja kirjanikuna, vaid – viisakalt öeldes – ka poliitilise eksperdi ja analüütikuna.

Khashoggi oli isiklikult tuttav al-Qaeda endise liidri Osama bin Ladeniga, kellega ta kohtus mitu korda. Ta oli omamoodi sidemeheks kuningapere ja Osama vahel. Ta oli üsna tihedates suhetes kuningadünastiaga, töötades mõnda aega isegi Saudi Araabia endise luureülema prints Turki bin Faisal Al Saudi nõunikuna. Ajakirjanik suhtles üsna tihedalt ka kuningakoja ühe mõjukaima liikme, prints Al-Waleed bin Talaliga, kes on üks rikkamaid saude maailmas ja praeguse kroonprintsi Mohammad Bin Salman Al Saudi üks peamisi poliitilisi oponente. Muide, Jamali onu oli omal ajal väga kuulus ärimees ja relvadiiler Adnan Khashoggi (1935–2017), kes vahendas relvi embargo all olnud Iraanile (nn Iran–Contra Affair) ja kuulus maailma rikkaimate inimeste hulka.

Jamal Khashoggi. Foto: EPA/Scanpix

Kui 2017. aastal arreteeriti mitu Khashoggi sõpra, talle endale tehti hoiatus ja ajaleht Al-Hayat loobus tema kolumnide avaldamisest, lahkus Khashoggi kiiresti kodumaalt. Ta jõudis Ameerika Ühendriikidesse, kus sai Washington Posti kolumnistiks. Ajapikku kujunes temast Saudi Araabia võimude äge ja armutu kriitik, kusjuures kriitikanoolte peamiseks märklauaks sai kroonprints Mohammad Bin Salman Al Saud.

„Ma ütleksin, et Mohammad Bin Salman käitub Putini moodi. Ta kasutab õigusemõistmist väga valikuliselt,“ on Khashoggi öelnud. Kroonprints ise nimetas vastukäiguna – juba pärast Khashoggi surma – ajakirjanikku ohtlikuks islamistiks ja Saudi Araabias terroriorganisatsiooniks peetava Moslemi Vennaskonna liikmeks. Taolise info lekitasid Mohammediga kohtunud USA poliitikud, kuid Saudi Araabia kuningakoja teatel polevat prints midagi taolist öelnud.

Khashoggi protesteeris ka poliitiliste aktivistide ja dissidentide tagakiusamise vastu ning arvustas teravalt Saudi Araabia välispoliitikat, kusjuures eriti tigedaks muutis teda kuningriigi invasioon Jeemenisse. Pärast Saudi Araabiast lahkumist elas Khashoggi vaheldumisi kolmes riigis: USAs, Suurbritannias ja Türgis. Ta oli üsna populaarne tavainimeste hulgas, sest tema Twitteri kontol oli üle 1,6 miljoni jälgija.

Käesoleva kuu keskel ilmus üldsuse ette 50aastane egiptlanna, kes kinnitas, et ta olevat tapetud ajakirjaniku lesk. Naine, kes kasutas turvakaalutlustel enda tutvustamiseks vaid nime H. Atr, teatas, et ta oli abiellunud Khashoggiga mõni kuu enne tema tapmist USAs. Tal olevat ka tõendid selle kohta, et ta oli mehe seaduslik naine, mistõttu ta soovib Saudi Araabia võimudelt kompensatsiooni võrdselt Khashoggi teiste pereliikmetega. Seevastu Khashoggi pruut Hatice Cengiz väidab, et egiptlanna valetab ning püüab kellegi korraldusel ajakirjanikku laimata ja diskrediteerida. „Jamal ei rääkinud mulle midagi sellest naisest,“ kinnitas Cengiz.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee