Eesti uudised

Koolijuhi sõnul on tema asutuses kord majas

JÕHVI PÕHIKOOLI KORISTAJA: iga päev lähen tööle justkui sõjatsooni (25)

Asso Ladva, 21. november 2018, 20:15
EI OLE RAHUL TÖÖKORRALDUSEGA: Jelena Neimla pidi töölepingu saamiseks käima vallavalitsuse jutul. Reigo Teervalt
Pressinõukogu arutas Jõhvi Põhikooli direktori Liina Mihkelsoni kaebust Õhtulehes 22. novembril 2018 ilmunud artikli „Segadused ja tüli: koolitöötaja süüdistab Jõhvi koolidirektorit töö halvas korraldamises“ peale ja otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.

Artikkel räägib Jõhvi Põhikooli koristaja ja direktori konfliktist, mis sai alguse sellest, et koristaja soovis töölepingut.

Samal teemal

Jõhvi Põhikooli direktor Liina Mihkelson kaebas Pressinõukogule, et artikkel tekitab talle põhjendamata kannatusi, sest ta sai lugejatelt ähvardusi loo kommentaarides ja sõnumitena telefonile. Kaebaja leiab, et ta ei ole kogenud ajakirjandusega suhtleja. Kaebaja ütles ajakirjanikule vestluse alguses, et ta on koosolekul ja ei saa rääkida, kuid ajakirjanik jätkas küsimuste esitamist. Samuti ei ole kaebaja rahul, et ajakirjanik ei selgitanud talle räägitu võimalikke tagajärgi. Kaebaja leiab, et ajakirjanik ei ole kontrollinud info tõesust ja allikate usaldusväärsust. Kaebaja ei ole rahul, et ta ei saanud kõiki süüdistusi kommenteerida. Samuti leiab kaebaja, et artikkel sisaldab valefakte, näiteks koristaja töölt vabastamise, puuduvate töölepingute ja ametijuhendite, riikliku järelevalve ja kooli arengukava kohta.

Õhtuleht vastas Pressinõukogule, et kaebajat ei saa pidada ajakirjandusega suhtlemisel kogenematuks inimeseks. Leht selgitas, et ajakirjanik suhtles kaebajaga kahel korral ja kaebaja ei esitanud kordagi vastuväiteid või soovi hiljem suhelda. Õhtuleht kinnitas, et kaebaja sai võimaluse kõiki süüdistusi kommenteerida. Õhtuleht lisas, et kõik väited ja faktid on kontrollitud ja allikate usaldusväärsuses ei ole alust kahelda. Õhtuleht tunnistas, et ainus viga, mis artiklis oli, oli teenistusliku järelevalve nimetamine riiklikuks järelevalveks.

Pressinõukogu otsustas, et Õhtuleht rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 3.5., mis näeb ette, et toimetus kontrollib, eelkõige kriitilise materjali korral, info tõesust ja allikate usaldusväärsust. Pressinõukogu hinnangul jättis ajakirjanik kontrollimata artiklis märgitud dokumentide olemasolu.

Pressinõukogu esimees Gunnar Siiner

----------------------------------------------------------

„Tööle lähen nagu sõjatsooni. Kunagi ei tea, mis plahvatab. Nüüd jälgitakse meid juba kaameratega,“ räägib juba pikemat aega Jõhvi põhikooli direktori Liina Mihkelsoniga protsessiv kooli töötaja Jelena Neimla. Mihkelson ei ole unustanud, et Neimla esitatud iga töövõtja jaoks enesestmõistetav soov sõlmida tööleping võttis mullu temalt mõneks kuuks direktoriameti. 

Neimla on lihtne inimene ja teeb lihtsat tööd – ta on koolis koristaja. Miks peaks ta hakkama tüli norima Jõhvis hästi tuntud ja hinnatud koolijuhiga? Kuid miks peaks keegi sallima enda kiusamist, mis läks eriti hulluks pärast klassiruumi seintel kasvanud seentest rääkinud Õhtulehe artiklit kaks kuud tagasi.

Labane töökius

„Ametijuhendeid ega selget töökorraldust ei ole. Päevane vahetus ei viitsi oma tööd teha, ületunde ei tasustata, küsimustele vastatakse ähvardustega,“ loetleb Neimla. „Isehakanud töödejuhataja, kes on samasugune koristaja nagu meiegi, kuid kellel on soojad suhted direktoriga, jälgib valvekaamerate kaudu meie töötegemist. Tema jagab töökorraldusi, mitte direktor ega majandusjuhataja. Mis neid kahte inimest seob, ma ei tea. Talle on raske vastu vaielda, sest mingit fikseeritud töökorraldust ei ole ja puuduvad ka ametijuhendid.“

„See on lausvale, mis ta räägib,“ põrutab Mihkelson vastu. „Kõik lepingud ja ametijuhendid on olemas. Need on Neimla oma käega allkirjastatud. Ma võin need dokumendid saata. Kõik töösuhted on meil väga korralikult vormistatud. Mul on Neimlaga praegu üks juriidilisem asi pooleli ja seda teemat ma rohkem kommenteerida ei taha.“

Varasema kuue inimese töö peavad ära tegema viis järelejäänut, sest pärast seeneloo lehes ilmumist vallandati üks koristajatest ja kedagi asemele ei võetud. Ülekoormus ja töö kemikaalidega on rikkunud koristajate tervise, nad on järjepanu haiguslehel. Asendajaid aga ei ole ja see tähendab tööl olijatele veelgi suuremat koormust. Lisatööd ei tasustata, ning nagu direktor töötajatele otse näkku ütles, ei kavatsetagi tasustada.

„Asi on selles, et üks koristaja on praegu pikka aega haiguslehel ja tema tööülesanded said nii jagatud, et keegi ei pea ühtki minutit kauem tööl olema,“ kõlab Mihkelsoni vastus. „Kui Neimla teeks üle tööaja, siis ta saaks lisatasu. Kui keegi on ületunde teinud, siis selle eest makstakse, alati on makstud.“

„Keegi peab sellele asjale lõpu tegema,“ vastab Neimla küsimusele, miks ta erinevalt mitmest oma kolleegist samas kohas edasi töötab. „Mina lähen ära, aga siis võetakse järgmine ja kõik läheb endist viisi edasi.“ 

Tema otsustavust näitab ka see, et ta palkas endale advokaadi ja varus tõendeid oma väidete tõestuseks. Ta ise arvab, et tänu sellele ei ole teda siiani vallandatud. Aga kolmapäeval, päev pärast ajakirjanikuga vestlemist kutsus Mihkelson Neimla vaibale ning andis talle teada, et järgmisest nädalast pole tal tööle enam tarvis tulla.

KORD ON MAJAS: Jõhvi põhikooli direktor Liina Mihkelson ütleb, et tema asutuses on kord majas ja mõni inimene lihtsalt valetab. Matti Kämärä / Põhjarannik

Vaen minevikust

Neimla on süüdi selles, et koolidirektor Mihkelson eelmisel kevadel ametist vabastati. Alguse sai kõik väga lihtsast ja igale palgatööd tegevale inimesele enesestmõistetavast töölepingust.

Vallaametnike uurimise peale leiti kiiresti mingid töölepingud, kuid sellega tavapäraselt kaasas käivat ametijuhendit ei olnud kuskilt võtta. Segadus dokumentidega ajendas kooli põhjalikult kontrollima ning riiklik järelevalve leidis lisaks puuduvatele töölepingutele direktori töös veel rikkumisi. Neist kõige tõsisem oli kooli arengukava puudumine. Suurem osa ettekirjutustest jäi täitmata ning Mihkelson lasti mais direktori ametist lahti. See omakorda vallandas tormi volikogus ja vallavalitsuse vahetuse.

Uued vallajuhid ei viitsinud aga direktorit enam kaugelt otsida, Mihkelson ennistati ametisse. Seda vaatamata sellele, et paljud vajalikud dokumendid olid endiselt puudu ja asjad korda tegemata.

Hallitavad klassid tegid lapsed haigeks

Jõhvi põhikooli majas voolas augusti lõpus vihmavesi ventilatsiooni kaudu mitmesse klassi. Seinad vettisid läbi ja ootamata nende kuivamist pahteldati ja värviti need üle. Septembri keskel sai vettinud seinas hoogu hallitus ja ühe klassi seinale kasvasid päris seened – tindikud. Hommikul tööle saabunud õpetajad tegid seentest pildid ja edastasid need ajakirjandusele.

Kogu pahameele, et hallitusest avalikult kirjutati, said enda kaela koristajad. Jelena Neimla sõnul ta ise seeni ei näinudki, need olid tema töölesaabumise ajaks juba koristatud. Hallitusega tuli tal küll võidelda ning ta tundis ka sellega kaasnenud hingematvat haisu.

„Õppetööd neis klassides ei toimu,“ rääkis Mihkelson septembri keskel Õhtulehele. „Kohe, kui üks üheksanda klassi õpilane ütles, et tal on selles klassis halb olla, käskisin vene keele tunni kabinetist välja kolida.“

Neimla sõnul teavad aga mitmed inimesed, et vastupidiselt direktori jutule peeti hallitavates klassides tunde, lapsed evakueeriti sealt alles terviseameti inimeste saabudes. Seenetanud korruse koristaja vallandati samal päeval, ehkki temal asja avalikuks tulekul mingit rolli polnudki.

MITU ETTEHEIDET: Jõhvi põhikooli töötaja sõnul on selles majas igasuguseid pahandusi, koolijuhi sõnul pole süüdistustel mingit alust. Aldo Luud

Peaaegu kriminaalne: salajane jälgimine

„Isehakanud töödejuhataja jälgib valvekaamerate kaudu igat meie sammu. Ta ise on samuti koristajana tööl ja ma ei mõista, millal ta oma põhitööd teeb,“ imestab Jõhvi põhikoolis koristajana töötav Jelena Neimla.

„Töödejuhataja“ on direktorile kirjutanud oma käega mitu ettekannet, kui halvasti üks või teine koristaja töötab. Nagu ettekannetes kirjas, siis on need kirjutatud kooli valvekaameratest nähtu põhjal ja ongi justkui valvekaamera logi – kes mis kell kuhu läks ja mida tegi.

„Mina palusin brigadiril kontrollida kaameratest inimeste tööle tulekut ja lahkumist,“ peab Jõhvi põhikooli direktor Liina Mihkelson töötajate jälgimist kaamerate kaudu igati loomulikuks. „Ka meie tugispetsialistid võivad minu loal salvestisi vaadata. Näiteks kui uurivad poiste kaklust, siis nad ei küsi nende käest ju luba. Kaamerad ongi selleks, et leida probleemidele lahendus.“

Seaduse järgi tuleb töötajaid kaamerate vahendusel jälgimisest informeerida ja töötajad peavad selleks nõusoleku andma. Jõhvi põhikoolis pole kumbagi tehtud. Kirjade järgi on tegu valvekaameratega, mis on ette nähtud turvalisuse ja vara säilimise tagamiseks. Kolmandatel isikutel ei tohiks valvekaamerate salvestistele juurdepääsu olla. Õhtulehte konsulteerinud jurist ütles, et see on päris räige rikkumine, palju tõsisem kui mõned puuduvad dokumendid.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee