Kommentaar

Enn Tõugu | Anarhistlikud mõtted Prantsusmaa presidendi toetuseks (5)

Enn Tõugu, akadeemik, 21. november 2018, 17:47
Foto: Tiina Kõrtsini
Prantsusmaa president Emmanuel Macron äratas oma hiljutise kõnega üles meie nõukogudeaegsed hirmud, kui ta arutles patriotismi ja rahvusluse teemal. Nende mõistete eristamist tema hiljutises kõnes saab tõlgendada ka nii, et ta tegi ettepaneku lahti siduda rahvuslus riigist.

Lojaalsust riigile peab siis väljendama patriotism, rahvusluse taga on midagi muud. Mis see olla võiks? Ilmselt kultuur ja ka ideoloogia. Selleks, et mitte sattuda NSV Liidu kogemuste põhjal sellisest eristamisest paanikasse, tuleks vaadelda riikide olemust lähemalt.

Sel juhul näeme, et ajalugu on õnnetul kombel läinud nii, et omaaegsetest vürstiriikidest on tekkinud suured ja väikesed moodustised — riigid, mis nüüd iga hinna eest püüavad end säilitada, mitmed sageli ka oma rahvast lollitades, et kodanike lojaalsust kindlustada. Seda nii Euroopas kui ka Aafrikas ja mujalgi.

Kahte tüüpi riigid

Üks alternatiiv sellele oleks kahte tüüpi riikide samaaegne esinemine: esiteks ideel (nt rahvuslusele või usule) põhinevad riigid ja teise võimalusena puhtalt majandusel põhinevad riigid (nagu kindlustusseltsid). Iga inimene peaks saama valida, millisele ideele põhineva riigi (ütleme mittetulundusühingu ehk MTÜ) ja millisele majandusele põhineva riigi (kindlustusseltsi) kodanik ta samal ajal olla sooviks. Eks aatelised väliseestlased nii toimivadki. Nad kasutavad mingi jõuka riigi (USA või Rootsi) kui kindlustusseltsi hüvesid, olles samal ajal vähemalt hingelt Eesti kui mittetulundusühingu liikmed.

Tänapäeva riigid on suurelt jaolt nende kahe tüübi segud, kuid on ka puhtalt ühte või teist tüüpi riikide näiteid. Esimese tüübi näiteks on Vatikan, üsna mõjuvõimas moodustis. Selle MTÜ-tüüpi riigi inimesed (suurusjärgus 1,2 miljardit katoliiklast) usuvad millessegi peaaegu et pühalikult, ja see neid ühendabki. Formaalset kodakondsust selles riigis neil ei olegi. Meil võiks olla eestlusele pühendunute MTÜ, mis ühendaks ehk välis- ja kodueestlased omavahel sõbralikult kokku.

Teist tüüpi riigi näiteks võiks teatud mööndustega võtta Singapuri, mida on pikka aega juhtinud diktaator üsna targalt nii, et selle riigi kodanikud on enam-vähem rahul. Pole neil ei ühist keelt ega ühist usku. See-eest on riik kindlustanud vajalikud teenused, mida võiks oodata ka mõnelt kindlustusseltsilt: korrakaitse, tuletõrje, hariduse, meditsiini, õigussüsteemi, pensioni vanuritele jm. See kindlustusselts toimib majanduslikult vägagi edukalt ja oleks päris hea eeskuju.

Peame siiski mõtlema ka küsimusele, kuidas on riigid seotud maaga. Enamik riike peab tänapäeval oluliseks seda, et neil oleks võimalikult suur maatükk, mida nad oma territooriumiks nimetavad. Kuigi see tundub olevat igand, sobib see tänapäeva riikidele suurepäraselt kas või sellepärast, et riigi maal elavaid inimesi peetakse sisuliselt riigi omandiks, seda peaaegu nagu vürstiriikide ajal.

Olgu siin näiteks Krimmi kahmamine Venemaa poolt. Kui see ära tehti, said Krimmi tatarlased, sõltumata nende tahtest, otsekohe Venemaa alluvateks (teatud mõttes omandiks).

Mitmedki teenused on asukohaga paratamatult seotud. Sellised on eelkõige kohalike omavalitsuste praegu osutatavad teenused. Kuigi need pole otseselt riigiga seotud, peaksid kindlustusseltsi tüüpi riigid neid tulevikus siiski pakkuma. Seetõttu jääb riigil mingi side maaga paratamatult alles. Võib küll ette kujutada, et ühel ja samal alal pakub teenuseid mitu kindlustusseltsi.

Kas siin kirjeldatud riikide kooslus saaks ka püsiv olla? Euroopa ulatuses vist küll, sest siin ei tohiks ju enam olla territoriaalseid vaidlusi. Suhteid kindlustusseltside vahel reguleeriksid majanduslikud hoovad. Sellega võiks kõik korras olla.

Suhteid MTÜde vahel peaks saama korraldada kokkulepitud reeglite järgi, kuigi see pole kerge. Samas, rahvusluse küsimus pole praegugi lihtne. Kui usk ja rahvuslus eraldada majandusest, peaksid asjaolud vähemalt selgemad olema.

Rahvuste säilimine vähemalt Euroopa alal peaks olema võimalik ja vajalik paljudele. Mõtleme siin katalaanidele ja baskidele Hispaanias, valloonidele ja flaamidele Belgias, šotlastele, iirlastele ja uelslastele Ühendkuningriigis, mustlastele Rumeenias ja mujalgi.

Kui Euroopa kujuneb selliseks, et inimene saaks kindlustusseltsi tüüpi riiki vabalt valida ning piirid riikide vahel täielikult kaovad, peaks sellest suur kasu olema. Seda ehk pidaski Macron oma kõnes kaudselt silmas. Meie huvi oleks, et rahvuslusele põhinevad MTÜd saaksid üldtunnustatuks ning Eesti MTÜ oleks võrdne Prantsusmaa MTÜga. Sel juhul oleks mul Euroopalikku patriotismigi lihtne tunnistada.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee