Repliik

Kristiina Heinmets Aigro | Kui ettevõtjal tuleb teha valik võrdväärse CV-ga noore naise ja mehe vahel, siis valik ei ole raske – mees ei lähe lapsepuhkusele, naine läheb! (19)

Kristiina Heinmets Aigro, Keskerakond, 20. november 2018 18:25
Foto: TEET MALSROOS
Prantsusmaal on naiste ja meeste palgalõhe 9% ja Eestis on see 2016. aasta andmete järgi 25,3%. Prantsusmaal hakkab 1. jaanuarist kehtima seadus, et palgalõhe vähendamise eesmärgil peavad ettevõtted hakkama deklareerima oma töötajate tasusid. Mida peaks tegema Eestis?

Veel 40 aastat tagasi oli hinnatud naine nõukogude Eestis töökitlit kandev kolhoositar, iseseisvuse tulekuga asendus see kostüümi kandva erasektori tegevjuhiga. Olenemata naiste püüdlustest ennast kehtestada, on naiste ja meeste palgavahe pigem suurenenud kui vähenenud. Sellele on kaasa aidanud muidu igati positiivne emapalk, mis samal ajal elimineeris paljude noorte naiste võimalused saada paremat töökohta. Emapalk on kindlasti parimaid riigi poolt loodud perede lastesaamist toetav seadus, kuid mitte eraettevõtjate seisukohast. Igal heal on ka halb külg.

Eraettevõtte omanik teab ja arvestab uut töötajat palgates, kui palju see talle maksma läheb. Iga uus juhtival kohal tööle hakkaja vajab kuus kuud, et süsteemis ennast koduselt tunda ja veel kuus kuud kulub oskuste lihvimiseks. Järgmine tööaasta kulub eelmise tööaasta kulude tasategemiseks ja alles siis tasub uus inimene end ettevõtja seisukohalt ära.

Kui eraettevõtjal tuleb teha valik muidu võrdväärse CVga noore naise ja noore mehe vahel, siis valik ei ole raske! Mees ei lähe lapsepuhkusele, naine läheb! Eraettevõtja julgeb võtta riski, kui töötaja eest tuleb vähem maksta. Naisele pakutav palk on väiksem kui mehele! See on igati loogiline kasumile orienteeritud eraettevõtte omaniku seisukoht.

Peagi hakkab lõpuks kehtima paindlikum vanemahüvitise süsteem, mis soosib noorte naiste teistsuguseid karjäärivalikuid. Ka ettevõtete omanikel puudub põhjus eelistada juhiks meest, sest emade võimalus ühildada töö ja pereelu muutub isadega võrdsemaks.

Teine teema on olnud sookvootide kehtestamine, mille üle on aastaid debatte peetud. Olen seisukohal, et ükski sunduslik tehisnõue ei vii soovitud tulemuseni, vaid suurendab ebavõrdsust. Miks peaksid noored meessoost üliõpilased hakkama tööle kandideerides arvestama, kas selles ettevõttes on ehk sookvoot juba täidetud?

Prantsusmaast tuleks võtta eeskuju ja viia riiklikul tasandil sisse nõue palkade avalikustamiseks kindlatel tingimustel. See peaks ettevõtte juhte panema olukorda, kus neil tekiks endalgi küsimärk, võrreldes palgafondi kulu naiste ja meeste vahel. Miks peaks sama tööd tegevad naised olema vähem väärtustatud kui nende ametivennad?

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee