KOHAL: Lõuna-Hispaaniasse Malaga sadamasse on jõudnud järjekordne rühm Vahemerelt päästetud migrante. Foto: Reuters/Scanpix
Aadu Hiietamm 20. november 2018 15:10
Mitmes riigis, nende seas ka Eestis paksu pahandust tekitav ÜRO ränderaamistik on veel lõplikult vastu võtmata, kuid maailmaorganisatsioonis töötatakse välja juba uut, põgenikke puudutavat dokumenti, vahendab Saksa päevaleht Die Welt. 

Täpsemalt toimus 13. novembril New Yorgis ÜRO Peaassamblee III komitees diskussioon globaalse põgenikepakti üle. Pakistani esindaja selgitas diskussiooni käigus, et tema riik on üks peamistest põgenike vastuvõtjatest maailmas. Põgenikest tingitud kulutused on aga suured ning seetõttu on Pakistani huvides neid kulutusi õiglasemalt jagada. Uue põgenikepakti poolt esinesid ka Alžeeria, Venezuela, Venemaa ja Kongo Demokraatliku Vabariigi esindajad. 

Diskussiooni lõpul hääletas 176 riiki selle poolt, et ÜRO Peaassamblee kiidab detsembri keskel ametlikult heaks ka globaalse põgenikepakti. Ainsa riigina hääletas vastu USA, kelle suursaadiku sõnul on niisugune pakt vastuolus tema riigi rahvuslike huvidega. 

Tasub meenutada, et USA teatas umbes aasta tagasi samuti esimese riigina, et ÜRO ränderaamistik ei vasta tema rahvuslikele huvidele ning seetõttu loobub ta selle koostamise läbirääkimistel osalemisest. 

Erinevalt ränderaamistikust on põgenikepaktist seni vähe räägitud. Tegelikult otsustati ÜROs juba 19. septembril 2016, et 2018. aastal tuleb heaks kiita kaks globaalset pakti: ränderaamistik ja põgenikepakt.

Neist teine on aga jäänud seni tänamatult esimese varju. Põgenikepakti peaeesmärgid on vähendada survet põgenikke vastu võtvatele riikidele, edendada põgenike iseseisvust ning aidata neil turvaliselt ja väärikalt naasta kodumaale. 

KOHAL: Lõuna-Hispaaniasse Malaga sadamasse on jõudnud järjekordne rühm Vahemerelt päästetud migrante. Foto: Zuma Press/Scanpix

ÜRO Pagulasamet (UNHCR) peab mõlemat dokumenti väga oluliseks, sest migrantide arv maailmas kasvab. Eelmise aasta lõpul loendati maailmas üle 258 miljoni migrandi. Neist 68,5 miljonit oli kodust lahkunud sõja, konfliktide või jälitamise tõttu.