Kommentaar

Vambola Paavo | Nordica madallennud 

Vambola Paavo, Tallinna TV ajakirjanik , 19. november 2018, 17:49
Asudes Euroopa Liidu ääremaal, on Eestile olulised kiire ühendus eeskätt Euroopa keskustega. Praegu kurvastab aga kodumaise lennufirma Nordica käekäik, sest järjest suletakse hästi toiminud liine. Osal neist on ette näidata pikk ajalugu.

Amsterdam on suur ümberistumiste keskus, kust lähevad lennud nii Aafrikasse, Aasiasse kui ka Ameerikasse. Sealtkaudu saabuvad meile turistid. Norras töötab üsna palju eestlasi, mitte ainult Kalevipoegadena, vaid ka peenema töö tegijatena IT- või meditsiinivallas. Norra pealinnastki on head ühendused  nii Aasia kui ka Ameerikaga. Kuid 20 aastat käigus olnud liin pannakse kinni.

Kinni-lahti

Otseühenduste puudumine või nende vähesus Tallinnast pärsib otseselt turismisektorit ja kahjustab kokkuvõttes riigi konkurentsivõimet. Peale selle veel mainekahju. Avame liini, teeme PR-show ja sulgeme selle siis mõne aja pärast. Välismaal ei saada aru, mis signaale me niimoodi saadame.

Otselendudel on oma mõju välisinvesteeringutele, sest neid toovad ärimehed. Regulaarsed välisühendused on nagu organismi vereringe. Pole vaja seletada, kui palju tulu toovad õhuteed pidi siia saabuvad turistid Tallinnale. Teenivad hotellid, kaubandus ja teenindus. Maha jäetavaid miljoneid mõõdame aastas kümnete, kui mitte sadadega.  

Nordica viimaste nädalate turbulents ja selle juhi Hannes Saarpuu selgitused on äärmiselt kummalised. Paneme kinni liinid, kus konkurendid lendavad  2,5 korda suuremate lennukitega, sest meie ei suuda nendega võistelda. Lihtne loogika ütleb, et konkurendi suure lennuki puhul tulebki ühe koha maksumus odavam. 

Miks aga Nordica lendab sigarillodega, nagu rahvas nende lennukeid nimetab. Neisse mahub 82–88 reisijat. Miks ta ei panustata suurematele õhulaevadele? Kui väikese lennuki kõik kohad on täis, jääb osa pagasit Tallinna maha, sest tekiks ülekaal. Tehas on õhusõidukile ette näinud stardikaalu, mida meeskond ei saa eirata. On mullegi öeldud, vabandust, kohad on täis, peate minema teise firmaga.

Kui Nordica kavatseb jätkata Bombardieridega, siis palju õnne. Miinust koguneb veelgi, sest rahvas pole rumal ja hakkab eelistama teisi firmasid. Suurte lennufirmade puhul on sellised hädad välistatud. Kui Bombardieriga tahaks mõnda puhkuse sihtkohta lennata aga suurem grupp, siis on nende valik, kas näiteks kolmandik kohvritest jääb Tallinna maha ja nad maanduvad Vahemere ääres, kaks kätt taskus, ning jäävad ootama pagasit. See võib kesta mitu päeva. Halvem variant on muidugi siis, kui ise pardale ei pääse.

Turism kaupleb, nagu panganduski usaldusega. Kui reisikorraldaja teeb plaanid järgmiseks aastaks juba septembris-oktoobris, aga lennufirma paneb vahepeal oma liinid kinni, siis ei saa ju olla milleski kindel. See käib Müncheni, Amsterdami, Rijeka ja Oslo suuna sulgemise kohta. Nii lihtsalt ei käituta. See ei puuduta mitte ainult Eesti turismisektorit, vaid ka välismaiseid reisikorraldajaid.

Nordica lennukite väiksuse põhjused viivad kadunud Estonian Airi aegadesse, kui loobuti 150kohalistest Boeingutest, tuues põhjenduseks suure kütuse- ja hooldekulu. Panustati Bombardieridele. Ometi kasutab Boeinguid ju pool Euroopat. Siit tuleb otsida põhjust,  miks puhkusele minejad on tigedad, kui peavad taluma Läti firma Smartlynx ebainimlikke lennutingimusi.

Estonian Airi ajal oli lennukid 24 tundi õhus, sest öösiti teenindati puhkusetšartereid. Oleme maksnud rumaluste eest palju lõivu. Nüüd mõtlen minagi – milleks meile riiklik-rahvuslik lennufirma, kui nad ei suuda täita esmaseid ülesandeid. Tulgu teised ja täitku tühimik.

Masurka LOTiga

Nordica astub kadunud Estonian Airi jälgedes. Viimane uudis võttis päris tummaks, kui asuti kärpima suvesihtkohti. Samas lennatakse hambad ristis Kiievisse ja Odessasse. Kellele neid liine on üldse vaja ja kui palju eestlased sinna üldse reisivad, sellest vaikitakse. Ukraina võõrtöölised tulevad Eestisse odava bussiga, mitte lennukiga.

Kunagi kuulutas üks Estonian Airi juht 2003. aastal Göteborgi liini puhul, et nüüd hakkab rahvas lendama sümfoonikuid kuulama. No ei hakanud, ja poole aasta pärast pandi liin kinni. Eelmisel suvel avas Nordica jälle õhutee Göteborgi sümfoonikuteni, ent huvilisi polnud seegi kord, ja seega läheb liin jälle kinni.

Hambad ristis ja ninast veri välja, aga airBalticuga võidu joostes teenindatakse üht kõige kahjumlikumat liini – see on Vilnius. Selle võiks julgelt lätlastele loovutada ja veel kord  kaaluda mõne populaarse sihtkoha lennukaardile tagasitoomist.

Kuid kogu Tallinnast lähtuv liinivõrk pannakse paika Varssavis ja LOT dikteerib masurka tantsimisel tempo. Seega toimib täielik LOTile ettevedu. Varssavis ei julge meie mehed suudki lahti teha. Ega airBalticu juht Martin Gauss eksinudki, kui ütles, et Nordica on LOTi käepikendus. 

Tuleks üle vaadata, kuhu rahvas lendab, ja kui vaja, panna sinna lendusid juurde. Riik kui 51protsendine lennufirma omanik võiks huvi tunda, mis toimub. Minister Kadri Simson peaks kiiremas korras kutsuma lennufirma juhid aru andma. Millegipärast pole seda tehtud või siis kardetakse. Kui vaja, peab riik strateegilise partneri välja vahetama.

Minul oleks Nordica juhina piinlik telereklaame vaadata, kui lätlased ütlevad, et neil on Tallinnast 12 otsesihtkohta ja tulevast kevadest tuleb neli-viis veel juurdegi. Nordical on sügis-talvisel hooajal ette näidata vaid kümme liini ja kevadest juba veel vähem.

Hõissa, laseme võõrastel oma õuel pidutseda! 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee