Riigikogu.Foto: Teet Malsroos
Ohtuleht.ee 22. november 2018 13:57
Jätkuvalt keerleb segadus selle ümber, kas Eesti toetab ÜRO rändepaktiga liitumist või ei. Väikesese vaheldusena keskenduti kolmapäeval riigieelarve teisele lugemisele, kus opositsioon venitas istungi öötundideni. 

Loe värskeid rändepakti- ja poliitteemalisi uudiseid Õhtulehe blogist!

Sündmused, mis viisid valitsuskriisini algasid juba märtsis, mistõttu on paras aega heita pilk minevikku ning tuletada meelde, mis asjaoludel olukord meie valitsuses niivõrd hapuks läks.

13:57

EKRE teeb riigikogule ettepaneku panna ÜRO rändepaktiga liitumine 
rahvahääletusele

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon esitab täna 
riigikogule eelnõu, et panna ÜRO rändepakti toetamise küsimus 
rahvahääletusele.

Loe edasi SIIT

13:56

Isamaa: riigikogu peab rändepakti tagasi lükkama

Isamaa fraktsioon esitas riigikogu väliskomisjonile muudatusettepaneku riigikogu avaldusele „ÜRO Globaalse Ränderaamistiku kohta“. Isamaa ettepaneku kohaselt Eesti ei ühine rändepaktiga ja ei pea seda endale siduvaks.

Tulenevalt sellest, et ÜRO Globaalne Ränderaamistik võib kaasa tuua õiguslikke tagajärgi rahvusvahelise tavaõiguse kujunemise läbi ning arvestades Eesti riigi ajaloolist tausta ja keerulist demograafilist olukorda, deklareerib Riigikogu käesolevaga järgmist:

- Eesti Vabariik ei ühine ÜRO Globaalse Ränderaamistiku heakskiitmisega Valitsustevahelisel Konverentsil;
- ÜRO Globaalne Ränderaamistik ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt Eesti Vabariigile siduv;

Isamaa on varem teatanud, et ei toeta ÜRO paktiga liitumist valitsuses ja ei kavatse seda toetada ka riigikogus. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et erakond kasutab kõiki võimalusi, et Eesti ei ühineks ÜRO rändepaktiga.

„Eesti migratsioonipoliitika kujundamine peab jääma Eesti riigi otsustada ja see on oluline osa riigi suveräänsusest,“ ütles erakonna esimees Helir-Valdor Seeder.

22:11

Jüri Ratas: oleme poliitilise kriisi otsustavalt seljatanud

Jüri Ratase hinnangul näitab riigikogu toetus 2019. aasta riigieelarve teise lugemise läbimisele, et valitsuses tekkinud pinged on tänaseks lahendatud.

21:48

Kõik riigieelarve muudatusettepanekud hääletati maha.

Reformierakond ja EKRE tegid ettepaneku katkestada riigieelarve teine lugemine. Ettepaneku poolt oli 47, vastu 51 saadikut.

21:17

49 vastu, 49 poolt. Vabaerakonna muudatusettepanek nr 27 hääletati napilt maha.

21:07

Muudatusettepanek nr 17 ei leidnud toetust, nagu ka eelnevad.

20:40

"Palun muudatusettepanek number kuus hääletada ja enne seda kuus minutit vaheaega mitte võtta," naljatas Ligi. Enne seda võeti nimelt lühikeste vahedega neli ja viis minutit vaheaega. Reformierakonna venitamine jätkus pärast hääletust, kui paluti kuus minutit vaheaega.

20:19

Algas ettepanekute üle hääletamine.

20:16

Sven Sester: Eelarvetasakaal; see, et Euroopa Komisjoni poolt vaadatuna 0,7 protsendipunkti on miinuses... Kuulge, head kolleegid! Vanemad olijad teavad seda, et sellisel tasemel erinevus meie Euroopa Komisjoni poolsetes numbrites on ka varem olnud. Alati on olnud. Täna võib öelda, et struktuurselt on eelarve tasakaalus, nominaalselt ülejäägis.

19:39

"Küsisin, miks Eesti-Vene piiri väljaehitamine pole valitsusele prioriteet," kirjutab Mati Raidma sotsiaalmeedias. "Reformierakonna poolt pakkusime parandusettepanekuga riigieelarves selleks raha juurde panna. Keelduti. Vastajaks kolleeg Stalnuhhin. Alguses tahtis vihaseks saada. Siis ütles, et tegelikult on asi meie ehitusvõimekuses - rohkem pole võimekust. Siis vaatasin riigieelarve seletuskirja, kus kirjas, et järgmise nelja aasta jooksul väheneb piiri väljaehitamise raha igal aastal."

19:36

19:28

Martin Helme nimetas eelarvet tülgastavaks kommiraha jagamiseks ülisuures mahus.

"Tegemist on populismi kõige halvema ja kõige ehedama näitega. Ja just sellepärast, et selle eelarve põhisisuks ei ole mitte ühe, teise või kolmanda asja arendamine ja Eesti elu edendamine, vaid valimistel häälte ostmine valijate enda rahaga," lajatas Helme.

Helme teatas, et selle eelarve hind on neile rändepakt ja selle tõttu teevad nad ettepaneku eelarve lugemine katkestada.

19:24

Krista Aru ütles, et paljud need võimalused, mida ka opositsioon on pakkunud, on jäetud eelarves kasutamata ja selletõttu ei ole selles eelarves Eesti riigile kohast ambitsioonikust, suurt ideed ja edasiviivat jõudu.

19:01

Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni liige Külliki Kübarsepp avaldas lootust, et 2019. aasta eelarvet vastu ei võeta. "Me ostame praegu põrsast kotis ja ma arvan, et see ei ole vastutustundlik tegevus. Ja kui riigikogu rahanduskomisjon, kes juhib riigieelarve menetlust, ütleb, et me ei saa tagasi lükata esitatud eelarvet sellepärast, et ta ei vasta nõuetele, et riigikogu saakski sisuliselt arutada, siis, vabandust, mida see rahanduskomisjon meil siin riigikogus teeb?" imestas Kübarsepp.

18:57

Jürgen Ligi hinnangul on tegu kehva eelarvega: „Ambitsioonitu ja ükskõikne riigi ja ühiskonna huvide seisukohalt, aga ahne isiklike huvide poolest.“ Ligi märkis, et nemad omal ajal esitasid eelarve varuga, et me ei jääks ka Euroopa Komisjoni metoodiga järgi häbiposti ega elaks tuleviku arvel.

Ligi sõnul on see eelarve aegud vägisi JOKK-skeemidega tasakaalu.
„Aga nimetagem seda Eesti Energia skeemi, mida on siis väidetud, et ka eelmine valitsus on kasutanud. Tegelikult on see ikkagi päris petuskeem, sest selle taga ei ole investeerimisvajadust. Iseenesest paigutada kapital Eesti Energiasse ja samal ajal võtta dividende ei ole midagi erakorralist. See on loomulik. Investeeringu nimel kapitali baasi suurendamine suuremate dividendide nimel ongi finantsjuhtimine, aga siin tegelikult taga investeerimisvajadust ei ole. Siin on lihtsalt rahapesu. Maksimeeritakse dividende nii, et firmal tekib suhtarvude kriitiline langemine, ja siis teistpidi topitakse sinna raha sisse, mis eelarvetasakaalu ei vähenda,“ rääkis Ligi.

18:06

Peeter Ernits: EKRE tegi ettepaneku loobuda Kreekale makstavast 2,47 miljonist ja suurendada päästjate palgafondi 2,5 miljoniga. Miks te eelistate Kreeka toetamist ja päästjate, ma ei tahaks öelda poomist, sest tõesti päästjatele on raha tulnud juurde, aga miks te eelistate Kreekat päästjatele?

Stalnuhhin: Mitte keegi mitte kellegile mitte midagi ei eelista. Päästjate palgad, kui mind mälu ei peta, tõusevad järgmine aasta 29 protsenti, seal oli veel midagi juures, eks ju, 700-lt 1000 eurole, pluss need valverahad või kuidas neid seal nimetatakse. Mis puudutab Kreekat, siis arvestatud tulude tagastamine ei ole Eesti soolo, vaid selles osalevad kõik euroala riigid. Tähendab, me täidame oma kohustust, mille oleme endale ise võtnud. Siin ei ole mitte mingit emotsiooni, see on lihtsalt ette planeeritud tegevus.

17:38

Taavi Rõivas: Tark indiaanlane mitu korda ühe reha otsa ei astu. Küll aga on 2017. aasta ja käesoleva aasta eelarve laekumistest teada, et järsult tõstetud aktsiisid laekuvad kahe aasta peale kokku lausa sadades miljonites vähem kui eelarvesse kirjutatud. Kulud on ju tehtud, aga mida ei laeku, on aktsiisid. Tundub ebaloogiline nendega edasi minna. Reformierakonna fraktsiooni poolt tehtud ettepanek neid aktsiise alandada ei ole leidnud rahanduskomisjoni toetust. Miks?

Stalnuhhin: Kolleeg, sa vist puudusid saalist, aga selline küsimus juba oli. Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu ametlik arvamus oli, et aktsiiside langetamine ei suurenda selle laekumist. Aktsiisi langetamine praktikas teistes riikides ei anna positiivset tulemust.

Rõivas: Loomulikult, kui viinatootjatelt küsida, ei langetaks nad aktsiisi. Küllap nad oleks nõus õlleaktsiisi veel kahekordseks tõstma. Aga kui me võtame erapooletud analüütikud, siis nemad ütlevad, et lausa sada miljonit on võimalik juurde teenida. Fakt on see, et 2016. laekus kaks korda väiksema aktsiisimääraga rohkem eelarvesse. Mis on see, mis takistab terve mõistuse häält kuulda võtmast ja langetama aktsiisi 2016. aasta tasemele?

Stalnuhhin: Mingitest viinatootjatest ei rääkinud ma ühtegi sõna. Kontrollige stenogrammist, nendest ma ei rääkinud. Konjuktuuriinstituut võib esitada prognoosi, aga ma võrdleks seda sellega, vaata, Taavi, meil on kaks korda kuus suured pidustused. Algusest teeb Turuuuringud prognoosi, kus on Keskerakond ees. Ja siis teeb Emor, kus on Reform. Me kordamööda peame pidu, kord on meil, kord teil. Olukord on täpselt sama. Inimesed on samad, metoodika peaks olema Euroopa riigis ühtiv, inimesed on saanud hariduse samades koolides. Ja siis tuleb selline vahe, kus on vahe mõnikord 10-12 protsenti. See on illustratsiooniks sellele, mida ma arvan igasugu prognoosidest. Mina lähtun - ja see on ka rahakomisjonis väga loogiline - rahandusministeeriumi prognoosist. Ma väga tähelepanelikult kuulan seda, mida räägib riigikontroll. Ülejäänud prognoose võib tulla tuhat. Väide, et hoobiga tuleb sada või kakssada miljonit juurde... noh, ma ei saa ju neid niiviisi kasutada. Ma rääkisin õlletootjatest, kui rääkisin arvamusest, et aktsiisi alandamine ei too mingit kasu. Me arutasime seda ka komisjonis. Mina olin täiesti rahulik, aga kolleeg Jürgen ütles paar halba sõna.

17:20

Jürgen Ligi: Ilmselgelt ärritas teid eestikeelse hariduse teema. Öelge, kas teid ärritab ka idapiiri väljaehitamine?

Stalnuhhin: Kolleeg Jürgen. Viimased kaks või kolm nädalat oled sa olnud valge ja karvane, et ma lausa imetlen ja pisar tuleb silma. Äkki muutud nii kurjaks ja hakkad mingi jamaga ründama. Jumal hoidku, mis sa nüüd!

17:05
Marvel Riik

17:04
Marvel Riik

Riigikogu saalis vastab rahanduskomsijoni esimees Stalnuhhin jätkuvalt saadikute küsimustele. Iga saadik saab esitada kuni kaks küsimust.

Loe rohkem