Eesti uudised

Hundid on Põlvamaal murdnud 40 lammast, kuid susi küttida veel ei saa (19)

Maarit Stepanov, 18. november 2018, 20:33
HUNDID : Pildil olevad hundid sattusid Põlvamaal rajakaamera ette mullu. Fotot Õhtulehega jaganud jahimehe hinnangul ei pruugi susid olla needsamad, kes hiljuti paksu pahandust tegid. Foto: Arvi Lepisku erakogu
Kahe nädala jooksul murdsid hundid Põlvamaal ühe mehe lambakarjast 40 looma. Jahimehed teavad, et piirkonnas on kolm hundikarja, kuid kohest lahendust pole loota ka siis, kui antaks jahiload.

Põlva jahiseltsi juht Aare Veetsmann ütleb, et püssimehed tegelikult täpselt ei teagi, kui suurt kurja on hundid piirkonnas teinud. „Ahja pool oli murtud lambaid vast üks kuu ja rohkem tagasi ja eks üksikuid murdmisi on olnud.“

Samal teemal

Veetsmann möönab, et tihtilugu inimesed isegi ei vaevu kaotustest teavitama, sest kahtlevad, kas ja millist kasu sellest üldse saab.  „Kardetakse ka seda, et kui ongi PRIAs veel registreeritud karjad, siis nendel ei ole karjatamise nõuded [täidetud] – ei ole nii kapitaalseid aedasid ja [loomad] kõnnivad niisama elamute ümber. Ütlevad, et võibolla selle eest makstagi mulle midagi,“ selgitab Veetsmann üht võimalikku põhjust.

Ta lisab, et ka lemmikloomade murdmisest pole palju juttu: need, kel susi koera varasemalt murdnud, pole uut lemmikut võtnud. Või hoitakse lemmikuid korralikes puurides või tingimustes, kus hallivatimehed neile ligi ei saa. Seega pole küttimislube taotledes jahiseltsi juhi sõnul huntide tekitatud kahju just kuigi suureks argumendiks.

Kuid teiste tõendite põhjal võib siiski arvata, et praegu on piirkonnas liiga palju hunte. Seltsi hallataval alal, mis ulatub Kastrest Saatseni, on teadaolevalt kolm hundikarja.

„Neid võib rohkem ka olla,“ sõnab ta.  „Olen ise Rasina piirkonnas – siin on nähtud seitsmepealist hundikarja, ning kuna oli udune ilm, siis mees, kes nägi  arvas, et äkki oli loomi veel rohkem. See on natukene liig, kui nad kõnnivad küla mööda,“ räägib  Veetsmann.

Üks võimalik põhjus, miks hallivatimehed inimese lähedusse tulevad, võib olla see, et seakatku tõttu on hundi söök  metsas vähenenud. „Muidugi, on hästi ohtralt metskitsi, aga nende kättesaamine selle palja maaga on natuke raskem, ja eks kitsed ole ka kohanenud. Nad on läinud suurte põldude keskele või majapidamiste juurde. Sellest tuleneb, et hundid, kes tulevad saaki otsima, tulevadki majapidamiste juurde nendele kitsedele järgi,“ räägib Veetsmann.

„Küttima ikka peaks. Aga kuna lund ei ole, oleks hundijaht praegu keeruline ja kas see tulemusi üldse annab, kui me praegu hakkaks seda üritama?“ arutleb jahimees.

Kui esimene lumi tuleb maha, on pilt kohe selgem: jäljed reedaksid sedagi, kui arvukalt hunte tegelikult metsas on.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee