Eesti uudised

Üksnes linna või valla nimi ei ole uuest aastast seaduse järgi enam elukoht

Kas tõesti kodutud? Kümnetel tuhandetel inimestel puudub registris aadress (28)

Asso Ladva, 16. november 2018, 22:50
AINULT POSTIAADRESSIST JÄÄB VÄHEKS: Elukoha registreerimiseks on tarvis eluruumi omaniku luba. Aldo Luud
Rohkem kui 35 000 Eesti elanikku võib järgmisel aastal sattuda sekeldustesse – neil ei õnnestu juhiluba pikendada või kaob elukohaga seotud transpordisoodustus, sest neil puudub registris täpne elukoht.

„Me helistame iga päev kümnetele inimestele, lõpuks läheb keel sõlme,“ kirjeldab Tartu rahvastikutoimingute juht Viivi Maremäe enda ja oma alluvate praegusi tööpäevi. „Enamik inimesi on positiivsed ja tänavad meeldetuletuse eest, aga mõni on ikka väga negatiivne.“

„Oleme aprillis ja oktoobris teinud otseteavitused inimeste e-maili aadressidele,“ ütleb siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas. „Muu hulgas olemegi saanud välisriikide kodanikelt tagasisidet, et inimene ei ela enam aastaid Eestis – see näitab taas, et ongi vaja registri andmed korda saada.“

Maremäe sõnul toob inimesed oma andmeid korrigeerima ainult isiklik lähenemine: „Me oleme küsinud, et kas siseministeeriumi teavitust olete näinud. „Ma ei pööranud tähelepanu, neid kirju tuleb nii palju ja ma kustutasin ära,“ vastatakse.“ Sadade inimeste läbihelistamine võtab aega ja kuna kõik ei ole ka päeval kättesaadavad, siis tähendab see linnaametnikele tööd veel õhtutundidelgi.

Mida on kaotada?

„Näiteks Tallinna ühissõidukitega on tasuta sõidu õigus nendel, kelle elukoht on Tallinna registreeritud,“ selgitab Pungas. „Saaremaa ja Hiiumaa puhul peab praamisõidu soodustuse saamiseks olema registreeritud elukoht vastavalt kas Saaremaale või Hiiumaale. Ka erinevaid kohalikke toetusi, näiteks 1. klassi mineku toetust, maksavad omavalitsused ikkagi oma valla või linna inimestele.“

„Juhiloa pikendamiseks peab olema elukoht registreeritud,“ jätkab Pungas. „Riigiasutused saadavad kutseid, näiteks vähi sõeluuringule, just rahvastikuregistrisse registreeritud aadressil. Elukoha registreerimisega omandab inimene õiguse valida ka kodukoha omavalitsuse juhte. Ja mis samuti tähtis: kui inimese elukoht on registreeritud õigele aadressile, laekuvad tema makstavad maksud tegelikku elukohta.“

Peremees ei luba

Suurema osa inimeste aadress on registrist kadunud pärast kolimist – eelmise korteri või maja omanik on palunud nad enda juurest välja registreerida ja inimesed ei ole end uude kohta registreerinud. „Selle tulemusel on inimese elukoht linna või valla täpsusega – näiteks Viljandi, või Tallinnas linnaosa täpsusega – näiteks Mustamäe,“ selgitab Pungas, et tegelikult on praegu kehtivas rahvastikuregistri seaduses kirjas iga inimese kohustus hoida enda ja oma laste andmed õiged. Ta lisab, et kui kodanik teeb oma elukohaandmed korda, siis sekeldusi ei tule.

Pungase sõnul on elukoha andmete uuendamine lihtne ja seda saab igaüks teha riigiportaalis eesti.ee või saates digitaalselt allkirjastatud elukohateate omavalitsusse. Alati on võimalik minna ka ise oma linna- või vallavalitsusse.

„Elukoha registreerimiseks peab olema eluruumi omaniku kirjalik luba, aga teinekord seda ei ole, igasuguseid asju juhtub,“ räägib Maremäe. „Siis tuleb inimesel isiklikult kohale tulla ja esitada meile avaldus.“

Protsess pole lihtne, sest ametnikud peavad isiku tuvastama, kodanikul tuleb selgitada, miks tal pole eluruumi omaniku nõusolekut, selgitab Maremäe. Kui tegu on ikka Tartus elava inimesega, siis algatab linnavalitsus menetluse ja mõne aja pärast asi laheneb ehk nagu ütleb Maremäe: „Kui inimene tahab oma asjad korda saada, siis ikka saab.“

Aasta lõpule ei maksa andmete kontrollimist ega korrastamist jätta, paluvad Pungas ja Maremäe justkui ühest suust. „Paljud ütlevad, et aasta lõpuni on veel aega palju,“ selgitab Maremäe. „Aga kui korraga saabuvad sajad inimesed või nende andmed, siis me lihtsalt ei jõua kõigiga tegelda.“

MINGI JAMA: Kui tallinlasel puudub registris täpne aadress, ei pruugi tal 1. jaanuaril enam õnnestuda bussiga tasuta sõita. Arno Saar

Miks on täpne sissekirjutus vajalik?

„Eesmärk on saavutada Eesti rahvastiku täpsem arvestus, mis kajastab ühiskonna muudatusi,“ sõnastab siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas. „Õiged andmed rahvastikuregistris annavad riigile ja omavalitsustele ülevaate, kus inimesed elavad, aidates paremini planeerida teenuseid ja võimaldades vajadusel ka inimesega paremini ühendust saada.“ 2021. aastal tuleb Eestis järjekordne rahvaloendus, mis esimest korda tehakse ainult registrite põhjal. Varem palgati pea tuhat loendajat, kes käisid ukselt uksele, nüüd loevad inimesi ainult riiklikud andmekogud.

28 KOMMENTAARI

t
to Kultuuri ning ... 19. november 2018, 04:44
sa kordasid minu lõime- Lenin / 17. november 2018, 05:36
k
Kultuuri ning kirjaoskuse tooja 18. november 2018, 13:09
Moi adres ne doma i ne ulitsa, moi adres sovetski Sojuz!
Loe kõiki (28)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee