Elu

Lapse toitumisharjumused pannakse paika pere söögilauas 

Kersti Eero, 18. november 2018, 10:00
„Korduvalt on uurimustes rõhutatud, kui oluline on vanemate eeskuju – ja seda maast madalast, sest mida hiljem lapse toitumisharjumustele tähelepanu pöörama hakata, seda keerulisem on neid muuta,“ ütleb toitumisnõustaja Ketlin Tammsalu. Martin Ahven
„Kõik saab alguse kodust,“ tõdeb toitumisnõustaja Ketlin Tammsalu, 16aastase Hanna, 9aastase Sander Eriku ja neljakuuse Siim Johannese ema. „Kui tütar oli väike, ei teadnud ma ka ise toitumisest kuigi palju. Kui vanem poeg oli väike, olin juba palju teadlikum – ja tema söömisharjumised ongi tükk maad tervislikumad.“

Ketlin teab oma kogemustest, et isikliku eeskuju varal saab lapse tõekspidamisi toidulauas väga palju paremuse poole suunata. Loomulikult aitavad tervise vundamenti laduda ka lasteaed ja kool, aga esmajoones areneb väikelaps siiski kodus, on Ketlin veendunud. Oma veendumusele on ta kinnitust saanud ka mitmest uurimusest. „Korduvalt on rõhutatud, kui oluline on vanemate eeskuju – ja seda maast madalast, sest mida hiljem lapse toitumisharjumustele tähelepanu pöörama hakata, seda keerulisem on neid muuta.“

Teine asi, mida uurimustes rõhutatakse, on see, et toitu ei tohi kunagi kasutada karistuse ega preemiana – väikeses inimeses ei tohi seoses toiduga tekitada ebaterveid assotsiatsioone, see võib hilisemas elus soodustada anoreksia, buliimia jt söömishäirete teket.

Salakavalad magustatud joogid 

Kõigepealt tuleks endale selgeks teha, kuidas see, mis sa suhu pistad, on seotud sinu tervisega. Ja siis – sõltuvalt lapse vanusest – selgitada ka talle. Pere toidulaud peaks olema võimalikult mitmekülgne: pastat, kartulit või riisi tuleks pakkuda vaheldumisi, puududa ei tohiks ka köögivili.

„Meie pere menüüs on köögiviljade osa palju-palju suurem, kui see oli aastaid tagasi. Kui põhiroa juurde on õlikastmega toorsalat, siis alustab pere alati salati söömisest – ka üheksa-aastane teab, et siis on tema kehal kergem toiduga toime tulla,“ kiidab ema Sander Eriku teadlikkust. Toitumisnõustajana teab ta aga, et paljudes peredes köögivilja suurt ei sööda.

Et Ketlini lapsepõlvekodus ei peetud vee joomist oluliseks, ei osanud ka tema sellele 10–15 aastat tagasi tähelepanu pöörata. „Nüüd on näha, et kui noorem laps eelistabki vett juua, siis vanem ihkab hinges ikka midagi paremat,“ tõdeb ema. Abi on kannatlikust selgitamisest, kui palju võib magustatud jookidest saada suhkrut, mida kehal tegelikult vaja pole. „Magustatud joogid on salakavalad, sa ei oska seda tohutut suhkruhulka märgatagi,“ hoiatab Ketlin.

Hapukoore asemel jogurt või õli

Toitumisnõustaja märgib, et paljusid tavalisi toiduaineid ei olnud 16 aastat tagasi siin veel saada või hakkasid need alles müügile ilmuma. Näiteks hapukoort sööb tema pere kindlasti palju vähem kui paarkümmend aastat tagasi. „Minu ema tegi salatit hapukoorega, minul käib salatisse hea õli. Hapukoort ostan üsna harva, sageli asendab seda maitsestama jogurt, milles on vähem rasva, osale neist on lisatud ka kasulikke piimhappabaktereid,“ soovitab ta teistelgi julgemini maitsestamata jogurtile panustada. 

Oma lapsepõlvest mäletab Ketlin sedagi, et kui raha oli, sai peaaegu iga päev poest saia ja limpsi ostetud. „Sõime pätside viisi Kirde saia, sest valikut väga ei olnud. Aga kui kodus süüakse täistera-pagaritooteid, ei lähe ju laps poodi endale eraldi saia ostma,” tõdeb kolme lapse ema taas, et toitumisharjumused pannakse paika pere söögilauas: tervisliku toiduga harjunud laps ei oska muud tahtagi. 

Paarkümmend aastat tagasi kehtis ka arusaam, et suhkur on aju toit. „Kui koolis oli raske või sattusid keerulisse olukorda, öeldi ikka, et nüüd kulub ära midagi magusat,“ tunnistab Ketlin, et mõnigi kord läks kaubaks terve tahvel šokolaadi. Täna soovitab ta šokolaadile eelistada puuvilju ja magustamiseks kasutada mett või agaavisiirupit.

Kuidas magusaisu ennetada?

Magusaisu tekib siis, kui söögipausid on pikad ja veresuhkru tase on langenud väga madalale – et seda ruttu üles saada, on kõige lihtsam võtta midagi magusat. Sellist vajadust ei teki, kui süüa korrapäraselt ja mitmekesiselt. „Kui laps sööb hommikul kodus korralikult kõhu täis, ei tohiks tal juba esimesel vahetunnil magusaisu tekkida,“ toob Ketlin näite. Hommikusöögiks on palju võimalusi, aga tema peres töötab hästi täisteravõileib. Näiteks saab toitva ja tervisliku võileiva, kui panna sellele kas tavalist võid, avokaadot või hummust, sellele värsket salati või tomatit-kurki ning miks mitte ka sinki, juustu või kala.

"Kui kodus kasutatakse võileiba tehes täistera-pagaritooteid, ei lähe ju laps poodi endale eraldi saia ostma,” tõdeb toitumisnõustaja, et tervisliku toiduga harjunud laps ei oska muud tahtagi.  Martin Ahven

 „Täisteraleivas sisalduvad aeglased süsivesikud ei lase tühja kõhu tundel väga ruttu tekkida. Kui sama leiva peale panna moosi või Nutellat, kõigutaks see oluliselt veresuhkru taset ja tõenäoliselt läheks ka kõht kiiremini tühjaks,“ märgib nõustaja. Külmal sügishommikul tasuks lapsele pakkuda ka täisteraputru, lisades moosi asemel kas värskeid või külmutatud marju või hoopis killukese võid. Ka võiks teha omletti, pakkudes kõrvale köögivilju, või suristada puu- ja köögiviljadest kokku smuuti, lisada ka seemneid ja pähkleid.   

Kust tulevad koolilaste liigsed kilod?

„Toitumisest rääkides on esimene probleem laste liigne magusaarmastus. Teine probleem on menüü ühekülgsus: päevast päeva üht ja sama süües ei saa keha vajalikke toitaineid kätte ja siis tahaks pidevalt midagi põske pista. Kolmandaks ei joo lapsed januga vett, vaid haaravad mõne karastusjoogi või suhkrurikka mahla järele, viimasel ajal on hästi populaarseks saanud ka energiajoogid,“ loetleb Ketlin. „Kellel on rohkem taskuraha, ostab ka saiakesi ja kiirtoitu.“

Tervise Arengu Instituut püüab juba aastaid õhutada inimesi sööma rohkem puu- ja köögivilja, kahtlemata on tänuväärne ettevõtmine ka kolmandat aastat toimunud toiduliidu täisteratoodete teavituskampaania. Paraku pole need toidud, mida reklaamitakse, enamasti kuigi tervislikud. „Aga lapsed on ju hästi altid igasugusele ilusale reklaamile,“ tõdeb toitumisnõustaja.

Toitumisringkondades, kus arutletakse rasvumise põhjuste üle, ollakse seisukohal, et toidupoodides müügil olevate kümnete tuhandete toodete hulgas ei ole ühtegi teist, mida saaks pidada veel halvemaks ja otseselt inimeste rasvumist põhjustavaks kui limonaad, kirjutab Michael Moss raamatus „Sool. Suhkur. Rasv. Kuidas toidutööstuse gigandid meid konksu otsa püüdsid.“

Ameerikas 1980ndail aastail süvenenud rasvumisepideemia ühe peamise põhjusena tuuakse välja just see, et varem väikestes purkides müügil olnud magusad karastusjoogid on kolinud vähemalt kaks korda suurematesse pudelitesse. Nii kogunes lisakaloreid sestsaati vähemalt kaks korda rohkem – sest kes pudeli ostis, jõi selle ka tühjaks.

Mida õpetada koolilapsele

1. Sellest, mida sa sööd, sõltub su tervis: mõtle järele, mida suhu paned.

2. Püüa süüa võimalikult mitmekesiselt. Mida erinevam on toit nii toitainerühmade kui ka värvi poolest, seda kasulikum see on.

3. Kui taldrikul on ka värske salat, siis alusta söömist sellest.

4. Januga joo vett, mitte mahla ega karastusjooki.

5. Kui maiustad, siis tee seda teadlikult – pisike patustamine aeg-ajalt.

Allikas: Ketlin Tammsalu, Eesti Toitumisnõustamiskeskus 

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee