Poliitika

Õiguskantsler: ÜRO ränderaamistik pole õiguslikult siduv ega too Eestile kohustusi (44)

Toimetas Triinu Laan, 16. november 2018 15:52
Foto: Stanislav Moshkov
Õiguskantsler ei pea ÜRO ränderaamistikku rahvusvaheliseks lepinguks, samuti ei teki sellest riikidele õiguslikke kohustusi. Raamistiku toetamisega ei loovuta riigid oma suveräänsust ega võta kohustust ühineda tulevikus siduvate lepingutega. Raamistik tugineb juba olemasolevatele rahvusvahelistele lepingutele. Raamistik ei ole ülimuslik põhiseaduse ega Eesti seaduste suhtes.

Välissuhtlemisseaduse järgi  on välisleping Eesti Vabariigi ja välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni kahe- või mitmepoolne ühest või mitmest dokumendist koosnev kirjalik kokkulepe, mida reguleerib rahvusvaheline õigus. Lepinguks loetakse kokkulepe vaid juhul, kui sellest väljendub poolte tahe õiguslikult siduvate õiguste ja kohustuste tekkeks.

Samal teemal

Rahvusvahelised organisatsioonid võtavad sageli vastu ja kiidavad heaks lepingu mõistele mittevastavaid dokumente. Neis tõlgendatakse lepingulisi kohustusi ja väljendatakse tegevuspõhimõtteid. Sellised dokumendid ei tekita kellelegi õigust riigilt midagi nõuda, küll aga võivad need osutuda siduvaks poliitiliselt.

Raamistik ei sisalda lepingule omaseid jõustumissätteid, millega pannakse paika allkirjastamist, jõustumist, ühinemist, aga ka lepingust lahti ütlemist puudutavad reeglid. Raamistik kiidetakse heaks vastavalt ÜRO protseduurireeglitele. Raamistikuga ei ole seega võimalik ühineda ega mitte ühineda.

ÜRO ränderaamistik märgib, et see ei loo õiguslikke kohustusi (p 7, 15(b)), küll aga loob platvormi rahvusvaheliseks dialoogiks ja koostööks (p 6-7, 15(b)). Riigile jääb jätkuvalt õigus otsustada, kuidas kujundada migratsioonipoliitikat ja missugust rännet lubada, arvestades rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi. Riik saab ise otsustada, kuidas kokkulepet rakendada ning kas ja milliseid poliitikameetmeid selleks kehtestada (p 7, 15(c), 41-42).

Dokumendi kohaselt nimetatakse ÜRO The High-level Dialogue on International Migration and Development ümber International Migration Review Forum-iks. See muutub valitsustevaheliseks platvormiks, kus arutada ja jagada edusamme raamistikus toodud põhimõtete rakendamisel. Selle tulemusena koostatakse valitsuste vahel kokkulepitud deklaratsioon. Raamistiku täitmist arutatakse ja infot vahetatakse ka muudes kogudes. ÜRO Peaassamblee peaks  2019. aastal panema riikidevaheliste konsultatsioonide tulemusena paika tööpõhimõtted (p 49-54). Seega on plaanis raamistikus ette nähtud meetmete rakendamise kohta infot koguda ja arenguid jälgida.

Raamistik ei näe ette uusi õiguslikke aluseid sisserändajate riiki lubamiseks. Eelnõu üks punktidest seab eesmärgiks soodustada seaduslikku rännet, kuid riigid kehtestavad selle reeglid jätkuvalt ise, arvestades rahvusvahelisest õigusest ja põhiseadusest tulenevate kohustustega ning riigi eripäradega.

Riigile ei saa selle dokumendi heakskiitmisega tekkida õiguslikke kohustusi, sest dokumendi tekstis on õiguslikult siduvate kohustuste tekkimine sõnaselgelt välistatud. Raamistik ei muutu täiendavate Eesti osalusel sündivate kokkulepete ja pikaajalise ühesuunalise praktikata ka tavaõiguse normiks. 

Samal teemal

16.11.2018
Anvelt: valitsust juhib EKRE, Reinsalu on vormistaja ja sõnumitooja
16.11.2018
GALERII JA VIDEO | Justiitsminister Reinsalu pöördumine: Ossinovski ei saa mind ja Isamaad põlvili suruda!
16.11.2018
Sotsid: koos Reinsaluga pole valitsuses võimalik edasi minna
16.11.2018
Politoloog: ÜRO rändelepe ei ole nii tähtis, et viia valitsuse lagunemiseni