Eesti uudised

Hundid on Põlvamaal murdnud 40 lammast, kuid metsloomi küttida veel ei saa (36)

Maarit Stepanov, 16. november 2018, 16:00
HUNDID OMA VALDUSTES: Pildil olevad hundid sattusid Põlvamaal asuva rajakaamera ette möödunud aastal. Fotot Õhtulehega jaganud jahimehe hinnangul ei pruugi need susid olla needsamad, kes hiljuti paksu pahandust tegid.Foto: Arvi Lepisku erakogu
Põlvamaal lambakarja pidav mees on hämmingus, sest kahe nädala jooksul on hallivatimehed murdnud 40 lammast, kurtis ta anonüümselt Lõuna-Eesti Postimehele. Jahimehed teavad, et piirkonnas on kolm hundikarja, kuid kohest lahendust pole loota ka siis, kui antaks jahiload.

Põlva jahiseltsi juht Aare Veetsmann ütleb, et püssimehed tegelikult täpselt ei teagi, kui suurt kurja on hundid piirkonnas teinud. "Ahja pool oli murtud lambaid vast üks kuu ja rohkem tagasi ja eks üksikuid murdmisi on olnud," kirjeldab ta. Veetsmann möönab, et tihtilugu inimesed isegi ei vaevu kaotustest teavitama, sest kahtlevad, kas ja millist kasu sellest üldse saab. 

"Kardetakse ka seda, et kui ongi PRIAs veel registreeritud karjad, siis nendel ei ole karjatamise nõuded [täidetud] – ei ole nii kapitaalseid aedasid ja [loomad] kõnnivad niisama elamute ümber. Ütlevad, et võibolla selle eest makstagi mulle midagi," selgitab Veetsmann üht võimalikku põhjust, miks inimesed ei anna huntidega seostatavatest juhtumitest teada.

Kolm hundikarja

Samal teemal

Ta lisab, et ka lemmikloomade murdmisest pole palju juttu: need, kel susi koera varasemalt murdnud, pole Veetsmanni sõnul uut lemmikut võtnud. Või hoitakse hoopiski lemmikuid korralikes puurides või tingimustes, kus hallivatimehed neile ligi ei saa.

Seega pole küttimislube taotledes jahiseltsi juhi sõnul huntide tekitatud kahju just kuigi suureks argumendiks. Ta lisab aga, et teiste tõendite põhjal võib siiski arvata, et praegu on piirkonnas liiga palju hunte. Seltsi hallataval alal, mis ulatub Kastrest Saatseni, on teadaolevalt kolm hundikarja. "Neid võib rohkem ka olla," sõnab ta. 

"Eks seda hunti peab olema ka, aga – ma olen ise Rasina piirkonnas – siin on nähtud seitsmepealist hundikarja ning kuna oli udune ilm, siis mees, kes nägi  arvas, et äkki oli loomi veel rohkem. See on natukene liig, kui nad kõnnivad küla mööda. Hundi koht peaks ikka metsas olema, mitte külas," toonitab Veetsmann ning lisab, et targem on ennetada, kui tegeleda tagajärgedega.

Üks võimalik põhjus, miks hallivatimehed inimese lähedusse tulevad, võib olla jahimehe sõnul sellega, et seakatku tõttu on hundi söödabaas metsas vähenenud. "Muidugi, on hästi ohtralt metskitsi, aga nende kättesaamine selle palja maaga on natuke raskem ja eks kitsed ole ka kohanenud. Nad on läinud suurte põldude keskele või majapidamiste juurde. Sellest tuleneb, et hundid, kes tulevad saaki otsima, tulevadki majapidamiste juurde nendele kitsedele järgi," kirjeldab ta, et kõik on kõigega seotud.

Püss seljas kohe metsa minna ei saa

"Küttima ikka peaks. Aga muidugi, kuna lund ei ole, oleks hundijaht praegu keeruline ja kas see tulemusi üldse annab, kui me praegu hakkaks seda üritama?" arutleb jahimees. Ta lisab aga, et kui esimene lumi tuleb maha, on pilt kohe selgem. Jäljed reedaksid sedagi, kui arvukalt hunte tegelikult metsas on.

Et kurja teinud susid oleksid Põlvamaale rännanud mujalt, näiteks Lätist või Venemaalt, pole Veetsmanni sõnul siiski põhjust arvata. Kari, kes võis kurja teha, põlvneb  tema hinnangul nendest huntidest, kes varem küla vahel jalutanud. "Neil on see asi selge – majapidamiste ja küla vahel liikumine," lisab ta. Niisamuti on ühe Veerksu kandis pesitseva karja kasvamist metsas käivad inimesed kõrvalt näinud. 

Õhtuleht on loo valguses kontakteerunud ka keskkonnaametiga. Reede pärastlõunal ei osanud amet veel võimaliku küttimisloaga seonduvat kommenteerida. Lisame ameti kommentaari jooksvalt. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee