Poliitika

Keskerakonna plaanitav maksumuudatus on kingitus jõukamatele (16)

Kadi Raal, 21. november 2018, 12:56
Keskerakond teatas eelmisel nädalal, et toetab sotsiaalmaksule lae kehtestamise mõtet ning partei lisab selle oma valimisprogrammi. Foto: Robin Roots
Keskerakonna plaanitava sotsiaalmaksu lae puhul on suurimad võitjad kõrgepalgalised, kel tuleks maksudeks edaspidi tasuda väiksem osa oma sissetulekust kui madalama teenistusega inimestel. Ühtlasi tekitaks lagi umbes 70 miljoni suuruse puudujäägi riigieelarves. 

Eelmisel nädala teatas Keskerakond, et toetab sotsiaalmaksule lae kehtestamise mõtet ning kirjutab selle oma majandusprogrammi. Erakonna riigikogu 2019 valimisplatvormi töörühma esimees ja peaministri büroo juhataja Tanel Kiiki sõnul on valimisplatvorm alles koostamisel ja täpsed numbris otsustatakse hiljemalt jaanuaris. 

Töörühma esialgne ettepanek on kehtestada lagi alates neljakordsest keskmisest palgast. Praeguse keskmise palga juures tähendaks see, et 33-protsendilist sotsiaalmaksu ei peaks tasuma isikud, kelle igakuine sissetulek on vähemalt 5284 eurot kuus. Selliseid isikuid on Eestis hinnaguliselt 5500. 

Samal teemal

Rahandusministeeriumi esialgsel ja ligikaudsel hinnangul tähendaks see, et riigile jääks 2020. aastal laekumata umbes 70 miljonit eurot. 

"Sotsiaalmaksu lae kehtestamine aitab tuua Eestisse kõrgepalgalisi töökohti näiteks IT-sektoris ning laiemalt rahvusvaheliste ettevõtete ekspertide ja allüksuste juhtide ametikohti," selgitas Kiik.

Ühtlasi vähendaks sotsiaalmaksule lae kehtestamine tema sõnul maksukoormuse erinevust palga- ja dividenditulu võrdluses ning see võiks ettevõtete osanikke motiveerida oma sissetulekuid senisest enam igakuiselt palgana välja võtma. "Igakuiste palgamaksete tõus tooks kaasa suurema sotsiaalmaksu laekumise ning muudaks ka tulumaksu laekumise riigieelarvesse stabiilsemaks," ütles ta.

Riigieelarvesse tekkiva augu looda Keskerakond korvata täiendavate töökohtade ja neilt laekuv maksutuluga. "Kui see ei peaks maksumuudatuse sisseviimisele järgnevatel esimestel aastatel täies mahus soovitud mõju avaldama, siis tuleb kindlasti kompenseerida puudujäävad summad teiste maksulaekumistega. Samalaadselt nagu praegune valitsus otsustas hakata maksma mittetöötavate vanaduspensionäride eest sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, et seeläbi suurendada rahalisi vahendeid tervishoiu valdkonnas," ütles Kiik.

Kingitus rikastele

Rahandusministeerium ei paista aga peaministrierakonna optimismi jagavat. Varemalt on ministeerium välja toonud, et sotsiaalmaksu lae kehtestamisel väheneb sotsiaalmaksu laekumine ja seetõttu jääb väiksemaks ka pensioni- ja ravikindlustussüsteemidesse minev summa. See aga ei tähenda, et väheneks riigipoolne pensioni- või ravikulude tegemise kohustus. Nõnda kaasneb sotsiaalmaksu lae kehtestamisega vajadus suurendada nimetatud sotsiaalkindlustussüsteemide rahastust või hoopis kulusid kokku hoida. 

Samuti muudaks sotsiaalmaksu lae kehtestamine Eesti maksusüsteemi regressiivsemaks. See tähendab, et võrreldes praegusega tasuks rikkamad oma sissetulekust väiksema osa maksudeks, vaesemad seevastu suurema osa.

"Eesti maksudebattides on pakutud teiste riikide eeskujule toetudes sotsiaalmaksule lae kehtestamist, kuid tähelepanuta on jäänud asjaolu, et nendes maksusüsteemides kehtib enamasti ka astmeline tulumaks," toob välja sellel aastal avaldatud Praxise uuring "Maksusüsteemi kujundamise üldine raamistik, lähtekohad ja väljakutsed". 

Ministeerium on teist meelt

Lisaks ei jaga rahandusministeerium arvamust, et sotsiaalmaksu lae olemasolu meelitaks siia palju uusi töökohti. "Teiste riikide kogemuse põhjal on võimalik üsna suure kindlusega väita, et nii väike maksusoodustus hõivet oluliselt ei mõjuta," viitab ministeeriumi kommunikatsiooniosakonna peaspetsialist Ott Heinapuu ühele varasemale uuringule. Ta lisas, et samuti pole tõendeid selle kohta, et kõrgepalgaliste hõive oleks maksumuudatuste suhtes tundlikum kui teiste hõive.  

Lisaks toob Heinapuu esile, et ehkki kõrgepalgalisele tööjõule on loonud maksusoodustusi mitmed Skandinaavia riigid, on seda tehtud oluliselt täpsema sihitusega võrreldes üldise maksusoodustusega. Sealsed soodustused on suunatud eelkõige ajutiselt riiki saabuvale kõrgepalgalisele töötajale, mitte tööandjale. 

Halva näitena paistab silma Läti, kus 2014. aastal kehtestati sotsiaalmaksu lagi. Sellele järgnenud aastatel täiendavaid kõrgepalgalisi töökohti ei lisandunud, nende arv vähenes hoopis kahe protsendi võrra.

Lõunanaabrid pole sotsiaalmaksu lage siiani kaotanud, kuid 2016. aastal loodi kõrgepalgaliste solidaarsusmaks. See on võrdne sotsiaalmaksu määraga ja seda seda tasutakse sotsiaalmaksu ülempiiri ületavalt palgalt. 

16 KOMMENTAARI

a
ainus variand ongi Keskklassi turgutada 22. november 2018, 11:50
Ainus variand on see orjandus ära kaotada. Praegu on Euroopa Rumeenia, Bulgaaria, läti, leedu, Poola ja Eesti kõige alamaksustatud kuupalgalised Euroo...
(loe edasi)
k
22. november 2018, 09:35
Kahju,et eile riigieelarve sellisel moel vastu vöeti.Tähendab,et elu kallineb edasi ja vaesed lähevad veelgi vaesemaks ja sellega see erak siis kiitleb!!!!
Loe kõiki (16)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee