Poliitika

Politoloog: ÜRO rändelepe ei ole nii tähtis, et viia valitsuse lagunemiseni (7)

Kristjan Väli, 16. november 2018 13:05
REIN TOOMLA.Foto: ALDO LUUD
"ÜRO rändelepe ei ole selline terav poliitiline küsimus, mille puhul peaks kindlasti otsustama, kas sa oled selle poolt, vastu või erapooletu. See pole nii tähtis, et viia valitsuse lagunemiseni," usub politoloog Rein Toomla. 

Tartu ülikooli võrldeva poliitika õppejõud Rein Toomla usub, et valitsus laiali ei lähe. Samuti ei peaks välisminister Sven Mikser tagasi astuma.

Samal teemal

"Kui valimisteni oleks kaks või enam aastat, siis võiks rääkida valitsuse kriistist, aga paari nädala pärast kuulutab president juba uued valimised välja. Ei, ma ei usu, et Isamaa lahkuks selle aja jooksul valitsusest. Ehkki kunagi ei tea," arvab Toomla.

Neljapäeval peetud valitsuse kabinetinõupidamisel oli erakond Isamaa vastu, et president Kersti Kaljulaid sõidaks 11.-12. detsembrini toimuvale ÜRO migratsioonikonverentsile. Kuna konsensust ei suudetud saavutada, otsustati koosoleku lõpuks, et valitsus ei toeta ÜRO rändeleppe heaks kiitmist. 

Toomla leiab, et kogu lärm ja kära on suuresti alusetu, sest ÜRO rändelepe pole globaalses mõistes eriliselt tähtis dokument.

"ÜRO rändelepe ei ole selline terav poliitiline küsimus, mille puhul peaks kindlasti otsustama, kas sa oled selle poolt, vastu või erapooletu. See pole nii tähtis, et viia valitsuse lagunemiseni," usub ta.

Toomla hinnangul ei peaks Sven Mikser nüüd protesti märgiks tagasi astuma. Selleks puudub vajadus. "Kui võrrelda maailmaga, kus on tõsine kriis. Vot Suurbritannias on tõsine kriis. Seal ministrid lähevad järjest. Ma ei arva, et peaks Mikser peaks nüüd protesti märgiks lahkuma. Märtriks tegemine ei tasu ennast ära, see pole nii oluline asi," on politoloog kindel.

President Kersti Kaljulaid kirjutas neljapäeva õhtul sotsiaalmeedias, mis ta arvab valitsuse otsustest ÜRO rändelepet mitte toetada. Võib välja lugeda, Kaljulaid on ärritunud. 

"Me ei tohi leppida, et tavapärane valimiskampaania ongi midagi libauudiste ja vihakõne vahepealset, mille käigus pööratakse selg Eesti välispoliitika põhijoontele, mida oleme 27 aastat üheskoos loonud ja ehitanud. Eesti inimesed väärivad paremat," seisab presidendi Facebookis.

Toomla hinnangul on Kaljulaidi pahameel täiesti mõistetav. Omaette küsimus on selles, kas presidendi hinnangul on Eesti maha mänginud võimalused saada ÜRO julgeolekunõukogu mittealalseks liikmeks. 

"Ütleme nii, et me ju ei tea, kas kampaania on läbi kukkunud. Aga nüüd, ütleme, kui liikmeks saab näiteks samuti kandideeriv Rumeenia, siis alati mõni Eesti poliitik saab öelda, et näe: me ei saanud julgeolekunõukokku rändeleppe boikoti pärast. Aga tõsiasi on see, et me ei tea kunagi, mis saab. Samuti me ei tea, kas Rumeenia on ÜRO rändeleppe poolt või mitte," leiab Toomla.

Toomla usub, et isegi globaalses mõttes väga olulised küsimused pole valitsust lõhki ajanud, mistõttu ei tohiks seda teha ka ÜRO rändelepe. "Kui seda deklaratsiooni poleks olemas, mis ikka juhtuks väga? Inimesed ikka liiguks ja teatud tingimustel võtavad riigid vastu ning teatud tingimustel ei võta. Mingit erilist kaost ÜRO rändeleppe puudumine vaevalt tekitaks," arvab ta.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee