Eesti uudised

Mart Meri: rändeleppe ümber loodud hüsteeria halvendab Eesti riiklikke huve (117)

Toimetas Silja Ratt, 16. november 2018, 08:11
Mart Meri Tiit Blaat
Filoloog ja poliitk Mart Meri kirjutab enda Facebooki lehel, et rändeleppe ümber loodud hüsteeria on kunstlik ja halvendab Eesti riiklikke huve. Järelikult ka rahvuslikke.

Meri lisas, et migratsiooniteema on tohutu ja aina suuremaks paisub. "Praegu umbes 260 miljonit rändajat, 10 aasta pärast paar-kolm-neli korda rohkem. Ei lähe lihtsamaks. Oleks väga ja väga arusaamatu, kui ÜRO sellega tegelda ei tahaks, ta kaotaks suurel määral õigustuse oma olemasoluks. Mõned seda loodavadki," kirjutab mees.

Samal teemal

Meri sõnul on rändeleppe läbivaks ideeks esiteks inimõigused. "Inimõiguste ülddeklaratsioon ja rändelepe on põhimises sarnased: lähtuvad indiviidist ja tema õigustest. Inimõiguste ülddeklaratsioon püüdis luua standardi indiviidi kaitseks. See oli demokraatliku maailma siht edaspidi ära hoida maailmasõja koledusi ja despootide omavoli. Mitte kõik riigid ei pidanud seda normaalsuseks, meie sellest osa ei saanud, tapeti edasi. Ja pealesurutud põgenemise ning kontrollimatu migratsiooni vaevades elame siiani," avaldab Meri.

"Migratsioon pole inimõigus, aga inimene on inimene, meeldigu see meile või mitte. Rändelepe tuletab seda meelde. Rändelepe räägib läbivalt sellest, et migratsiooni tuleb hoida kontrolli all: et riigid teeksid koostööd inimkaubitsejate neutraliseerimiseks; et poleks põhjustki kodumaalt lahkuda; et perekondi ei lahutataks bürokraatlikel põhjustel (nagu eestlasi poliit-ideoloogiliselt ligi poole sajandi vältel); et inimõigused kehtiksid igas riigis igale inimesele, hoolimata sellest, kust ta pärit on; et mitte soosida rassistlikku, pahatahtlikku, st inimõiguste deklaratsiooni eitavat infovoogu."

Meri sõnul on selle tunnistamine paljudele raske küsimus: on inimene või päriselt ikka pole. Mees rõhutab, et lepe taotleb migratsiooni kontrollimist, rände minimeerimist, aga selle tohutu, paraku kasvava ulatuse tõttu ka rahvusvahelist, riikidevahelist koostööd teatud põhimõtete alusel, ent riikide siseõigusest lähtudes. On igaühe asi lõdvendada või karmistada oma siseõigust, alluda või mitte alluda võimalikule rahvusvahelisele survele. Leppe õigustloov võime jääb riigi enda otsustada. 

Veel tõi Meri välja, et rändelepe räägib ka migrantide-pagulaste positiivsest rollist uuel maal (meenutatagu välis-eestlasi).  "Mõnele väga jube, aga reaalsus on see, et paljud riigid, paljude riikide ettevõtjad ja sotsiaalmajanduslike protsesside analüütikud ei näegi teist võimalust heaoluühiskonna säilitamiseks kui töökäte juurdesaamisena piiri tagant. Ma kardan, et ettevõtjad ja tehnokraadid üksi ei adu kõiki probleeme, mida võõrtööjõud võib kaasa tuua (eks ikka on omade hulgas olla mõnusam), ja siin on koht poliitilisele tarkusele, mitte liblikaid jahtivale hüplemisele, vaid analüütilisele, ettevaatavale, riiklikke ja rahvuslikke huvisid järgivale mõttetööle ja otsustele. Eestil on need analüütilised võimalused olemas. Eesti iseenesest on migratsiooninähtuste uurimislabor, siit on mindud ja viidud, siia on tuldud ja toodud, ja ajaloo lõpp ei ole teps mitte käes," kinnitab Meri.

"Aga kui ütleks südamelt ära, siis nii: Isamaa tegevus on argpükslik ja EKRE tegevus kõike muud kui rahvuslik. Elagu Eesti!"

117 KOMMENTAARI

s
Saara 18. november 2018, 20:46
Vastuvoolu-le: Kas anarhilist sisserännet pole siis sinu arust veel toimunud? Saksamaal on ainuüksi Lähis-Idast tulnuid üle 2 miljoni. Türklasi on umbes 8 miljonit. https://www.err.ee/610586/immigrantide-arv-tousis-saksamaal-mullu-rekordini
s
Saara 18. november 2018, 20:39
Miks ta siis halvendab riiklikke huve kui sel kokkuleppel ei ole mingit kohustavat mõju?
Loe kõiki (117)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee