IKKA LIIGA PALJU: Eesti elanikud pruukisid mullu 10,3 liitrit absoluutset alkoholi täiskasvanu kohta. Maailma terviseorganisatsiooni WHO hinnangul on aga kuus liitrit piir, millest alates tekivad olulised kahjud rahva tervisele.Foto: Vida Press
Liina Hallik 13. november 2018 21:20
Ehkki eestimaalased napsitavad endiselt liiga palju, on nad viimase kümne aasta jooksul hakanud siiski vähem jooma – absoluutse alkoholi tarbimine inimese kohta on selle ajaga langenud ligi 4,5 liitrit. Pikaajaline trend on seega väga hea.

Ehkki eestimaalased napsitavad endiselt liiga palju, on nad viimase kümne aasta jooksul hakanud siiski vähem jooma – absoluutse alkoholi tarbimine inimese kohta on selle ajaga langenud ligi 4,5 liitrit. Pikaajaline trend on seega väga hea.

Eesti elanikud tarbisid 2017. aastal 10,3 liitrit absoluutset alkoholi täiskasvanud inimese kohta. Maailma terviseorganisatsiooni WHO hinnangul on aga kuus liitrit piir, millest alates tekivad olulised kahjud rahva tervisele. Ligi kolmandik täiskasvanud eestimaalastest on alkoholi liigtarvitajad. Nende seas on 50 000–60 000 inimest, kes on alkoholist sõltuvuses.

Teisipäeval toimunud alkoholi aastakonverentsil tutvustas tervise arengu instituut (TAI) alkoholi aastaraamatut „Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis”, millest selgus, et üle kolmandiku Eesti elanikest pooldab rangete piirangutega alkoholipoliitikat. Võimalikult liberaalset alkoholipoliitikat sooviks seevastu 15 protsenti vastanutest. Veidi üle poole elanikest toetab alkohoolsetele jookidele ajalise müügipiirangu kehtestamist. Samuti ei meeldi suuremale osale inimestest alkoholireklaamid ükskõik millisel moel.

Edasi lugemiseks: