Sisuturundus

Rekonstrueeritud korterelamud on teinud Rakverest elurõõmsa linna  

Ühtekuuluvusfond, 13. november 2018, 08:15
 
„Rakvere peab olema oma saavutuste üle uhke ja siinsed inimesed veel uhkemad. Võib öelda, et see on Eesti kõige kenam väikelinn, mis on korda tehtud just kodanike initsiatiivil,“ kinnitab Rakvere endine linnapea ja Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla.

Jalutades mööda Rakvere linna köidavad tähelepanu ümbritsevad korterelamud, millest enamik on rekonstrueeritud ja näevad tõeliselt kenad välja. Just see on Lääne-Virumaal asuva 15 000 elanikuga Rakvere edulugu, mis on suurel määral tehtud teoks tänu Ühtekuuluvusfondi ja KredExi toetusega.

Rakvere korterelamute rekonstrueerimisega tihedalt seotud tehniliste konsultantide Mati Tekkeli ja Andrus Lälli sõnul sai majade uuendamine hoo sisse 2015. aastal, kui Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond alustas korterelamute toetuse andmist. Toetusi jagati 102 miljoni euro suuruses, millest umbes 13 miljonit eurot õnnestus saada Rakvere korteriühistutel. „Selle KredExi meetmega said toetust enne 1993. aastat ehitatud kortermajad, kus on ühistu moodustatud ja vähemalt 80% korteritest on eraomandis,“ lisab Tekkel. Peale selle toetab KredEx vaid teatavaid töid nagu fassaadi rekonstrueerimine ja soojustamine, rõdude ja lodžade korrastamine, katuse ja katuselae parandamine ning soojustamine, küttesüsteemi asendamine, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi paigaldamine ning korterelamule uue soojustaastusega ventilatsioonisüsteemi ehitamine.

Ühtekuuluvusfondilt raha taotlemise protsess on võrdlemisi keeruline, sest esitada on vaja terve rida olulisi dokumente (näiteks projektid, energiaaudit ja üldkoosoleku otsus). „Esimese KredExi meetmega tuli päevakorda probleem, et projektid polnud piisavalt korrektsed. Korteriühistute esimeeste ja liikmete tase on väga erinev, osad olid rohkem asjaga kursis ja teised mitte nii väga. Kes ei valda ehitusteemat, neil oli ettevalmistust ja organiseerimist keeruline korraldada,“ selgitab Läll. Just selliste olukordade vältimiseks toodi mängu tehnilise konsultant, kes aitab korteriühistutel teha kõike algusest lõpuni. Lääne-Virumaal tegutseb praegu umbes kuus tehnilist konsultanti.

Majade rekonstrueerimine parandab elukvaliteeti

60 korteriga maja rekonstrueerimiseks kulub keskmiselt miljon eurot ning sõltuvalt taotletud (või saadud) summast on KredExi toetuse protsent 15, 25 või 40. Ülejäänu jaoks tuleb korteriühistul võtta pangalaenu ning just see panebki elanikud kortermajade rekonstrueerimisse erinevalt suhtuma. „Enamus lähevad uue asjaga kaasa. Samas on igas majas üks-kaks pessimisti, kes arvavad, et kõik on valesti ja kaua see õnn ikka kestab,“ nendib Tekkel.

Tehniline konsultant kinnitab, et pärast majade rekonstrueerimist on alati tunda elukvaliteedi paranemist. „Üks meetme eesmärke on teha majad energiatõhusaks, niisiis vähenevad küttekulud. Kõik vanad trassid (vesi, kanalisatsioon, küte) asendatakse tänapäevaste vastu. Ventilatsioon, mida praktiliselt vanades hoonetes ei ole, ehitatakse välja. Majad saavad seest ja väljast korda,“ loetleb Tekkel korterielamute renoveerimise plusse.

Kortermaja renoveerimisega kaasnev kopsakas pangalaen on siiski korteril, mitte inimesel. „Kui korter ära müüa, saab uus omanik laenu kaasa. Oluline on aga meeles pidada, et rekonstrueeritud majades on korteri ruutmeetri hind kallim kui nendes, mis pole korda tehtud. Samuti makstakse kütte eest vähem kui varem, nii et lõppkokkuvõttes jäävad igakuised kulud samale tasemele,“ selgitab Läll.

Kõik tahavad olla naabrist paremad

Nii Andres Jaadla, Mati Tekkel kui Andres Läll kiidavad Rakvere korteriühistute esimehi, kes on võtnud vaevaks tegeleda toetuste taotlemisega. Jaadla tähendab sedagi, et heade tulemuste saamiseks on tähtis enese täiendamine. „Soovitan korteriühistute juhtidel osaleda Korteriühistute Liidu koolitustel, sest eestvedaja olemiseks on vaja teadmisi. Lisaks peab olema inimeste motivaator – on ju igas majas keegi vastu, sest arusaamad on erinevad,“ lausub ta.

Mehed leiavad, et Rakveres on aset leidnud „naabrist parem“ efekt. „Kui esimesed rekonstrueeritud kortermajad said valmis, märgati, et need on ilusad ja küttekulud vähenenud. Korterite väärtus tõusis. Inimesed nägid, et renoveeritud korterites on parem sisekliima, puhatakse välja ja hea on olla,“ räägib Jaadla. See pani ka kõrvalmajade inimesed tegutsema parema tuleviku nimel.

Korterelamute rekonstrueerimine on suurel määral mõjutanud linna üldist pilti ning selle ideaalseks näiteks on Rakvere bussijaama lähistel algav Seminari tänav. Peaaegu kõik sealsed korterelamud on korda tehtud, lähtudes 2011. aasta arhitektuurikonkursi võidutööst. „Elamute värvimisel kasutati rohelist ja halli värvi – mida rohkem kesklinnast välja, seda rohelisemaks ja helgemaks majad läksid. Kesklinna pool oli aga suitsusem hall, sest kesklinnas on alati pigem saastatum õhk,“ selgitab Rakvere linaarhitekt Angeelika Pärna. Kuna kõnealuses piirkonnas elab umbes kolmandik linnaelanikest, on Pärna sõnul tegemist perspektiivika piirkonnaga.

„Rakvere ühistute aktiivsus KredExi toetuste taotlemisel ja majade korda tegemine on lisanud linnale värskust ja elu. Rakvere pole depressiivne väikelinn, vaid tõesti nagu elusorganism,“ leiab Pärna.

TOETUSE JAGUNEMINE

Toetus Ühtekuuluvusfondist: 12 916 230,24 eurot

Projekti omafinantseering: 19 400 606,20 eurot

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee