Sisuturundus

Rekonstrueeritud trammiteed julgustavad linlasi ühistransporti kasutama 

Ühtekuuluvusfond, 13. november 2018, 08:25
 
„Ilma Ühtekuuluvusfondi rahastuseta poleks meil täna häid trammiteid ja neid rekonstrueerimata ei oleks saanud kasutusele võtta uusi kaasaegseid tramme,“ kinnitab Tallinna Linnatranspordi AS direktori asetäitja-elektritranspordi arendusjuht Martin Sõmer.

Uute trammide saabumise tagamaad ulatuvad 2012. aastasse, kui saastekvootide müümise eest tekkis Eesti riigil võimalus suunata raha uute keskkonnasõbralikke trammide soetamiseks. Trammihanke võitis Hispaania ettevõte CAF, kust saadeti uued trammid.

Kuna riigi poolt tuli trammide soetusvõimalus, siis rööbaste korda tegemiseks pidi leidma teise võimaluse. Lõppkokkuvõttes sai trammid kvootide müügist ja trammitee 85% ulatuses Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahast.

Välja valiti enim rekonstrueerimist vajavad lõigud

Aastatel 2013-2015 toetati KIK-i vahendusel trammiliinide uuendamist 25,7 miljoni euroga, lisaks tuli märkimisväärne osa rahast Tallinna linnalt. Fondi toetusel rekonstrueeriti üle 9 kilomeetri trammiteed lõikudel Tondist Vabaduse väljakuni ja Lubja tänava tõusust kuni Jüriöö pargini. Lisaks trammiteede betoonalusele viimisele uuendati Viru ringi pööranguid ja rekonstrueeriti trammide elektritoitega seotud taristu ning rajati uued ootepaviljonid. Uute trammide hooldamiseks tehti ümberehitustöid ka Pärnu maantee trammidepoos. Peale eelneva rajati Peterburi tee 2 uus 0,87 kilomeetri pikkune lõik trammide tagasipööramiseks, sest sealt sai alguse trammitee ehitus lennujaamani. Sõmer toob välja, et lennujaama trammiliin oli samuti esialgu planeeritud Ühtekuuluvusfondi rahast, kuid vajaminev summa õnnestus saada hoopis Rail Balticast.

Rekonstrueerimiseks valiti välja just kõnealused lõigud, sest need vajasid uute trammide jaoks enim parandustöid. Paljud lõigud olid juba varasemalt rekonstrueeritud.

Sõmer tunnistab, et esialgu olid Ühtekuuluvusfondi rahad mõeldud vaid 4. trammiliini jaoks. „Aga Tallinna trammiliiklust ei saa päris nii korraldada  –  trammiteed on justkui üks tervik ja keskpunkt on Hobujaama. Seega pole võimalik hoida ainult üht tüüpi tramme alati sama liini peal. Teinekord on neid vaja suunata ka teistele liinidele, et optimeerida trammiliiklust,“ seletab ta.

Heade trammiteedega ollakse harjunud

Martin Sõmer leiab, et Ühtekuuluvusfondilt saadud raha eest tehtud muudatustega võib jääda rahule. „Võrreldes paljude kohtadega maailmas on siinsed trammiteed väga head. Rööbas on sile ja trammirattad treitud, seega on sõit väga sujuv sõit,“ lausub ta. Sõmer muigab, et tänaseks on linlased trammiteede osas juba nii tundlikud, et kui kusagilt midagi koliseb, antakse kohe teada.

Üldiselt on ka trammijuhid muudatused hästi vastu võtnud. „Asi, mida oleme viimasel ajal märganud  –  trammijuhtide koosseis on läinud natuke nooremaks. Võib-olla on uued trammid ja korda tehtud trammiteed äratanud huvi ning mõistetakse, et trammijuhi töö pole mingi killadi-kolladi sõitmine,“ räägib Sõmer.

Uute trammiteede rekonstrueerimisega on tehtud muudatusi linnaliikluses, kuid need on elektritranspordi arendusjuhi hinnangul pigem väikesed.  „Näiteks kui Kosmose ristmikult pööras varem üks sõidurada Liivalaia tänavasse, siis nüüd pöörab kaks. See on tehtud mõttega, et kesklinna läbiks vähem autosid ja ühistranspordil leiduks eelis sõiduautode ees. Ilmselt need, kel on vaja saada kesklinna, kiruvad. Aga eesmärk on siiski vähendada transiitliiklust linna keskmes ning pakkuda paremaid võimalusi ühistranspordile, jalakäijatele ja ratturitele,“ selgitab Sõmer. Keskkonnasõbralikule suunale viitab ka tõik, et üheks trammide soetamise kriteeriumiks oli see, et TLT peab hakkama ostma roheenergiat, mida on ka järjepidevalt tehtud.

Kui trammid ja trammiteed võivad pälvida kiidusõnu, siis Martin Sõmeri hinnangul tuleks teha veel üks arenguhüpe ja vaadata transpordisuunad üle. „Trammi eelis bussi ees on see, et temaga on võimalik viia rohkem inimesi ühest punktist teise. Samuti on tramm reisijate jaoks kuidagi atraktiivsem kui buss. Usun, et kui sellega pääseks rohkematesse kohtadesse, siis kasvaks ka ühistranspordi kasutajate hulk,“ hindab ta.

TOETUSE JAGUNEMINE

Toetus Ühtekuuluvusfondist: 25,7 miljonit eurot.

Projekti omafinantseering: 0 eurot

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee