Poliitika

PÄÄSTA ELUSID, KAOTADA DISKRIMINEERIMINE: mis on ÜRO migratsioonileppe eesmärgid? (27)

Kadi Raal, Greete Kõrvits, 13. november 2018, 19:53
Mõned ÜRO migratsioonileppe punktid puudutavad välismaal töötavaid inimesi. Pildil migrantidest töötajad Shanghais.Foto: Reuters/Scanpix
Viimastel päevadel on tuliseid kirgi kütnud kuu aja pärast Marokos heakskiitmisele minev ÜRO ränderaamistik. Üksmeel ei valitse selles küsimuses valitsuse liikmete endi seas, rääkimata siis riigikogust. Ent millised on need leppes esile toodud 23 eesmärki, mille ümber kogu vaidlus käib? Mõned neist on seotud teises riigis töötavate ja regulaarselt maade vahel pendeldavate inimestega, mõned inimkaubitsejate, mõned uute elukohariikide tingimustega.

1. Koguda ning rakendada täpseid ja mitmekesiste uurimismeetoditega saadud andmeid, millele praktikas tõenduspõhiselt toetuda saaks.

2. Vähendada kahjulikke mõjutegureid ja ühiskondlikke faktoreid, mis sunnivad inimesi kodumaalt lahkuma.

3. Teha täpne ja ajakohane informatsioonivahetus kättesaadavaks rände kõigis staadiumites.

4. Tagada, et kõigil migrantidel on olemas nende isikut tõendav, asjakohane dokumentatsioon.

5. Parandada regulaarselt riikide vahel rändavate inimeste jaoks võimaluste saadavust ja paindlikkust.

6. Hõlbustada õiglast ja eetilist töölevõttu ning tagada tingimused normaalseks töötamiseks.

7. Tuvastada ja vähendada migratsiooniga seotud riske.

8. Päästa elusid ja teha rahvusvahelist koostööd, et leida teadmata kadunud migrante.

9. Tugevdada rahvusvahelist võitlust inimsmugeldamise vastu.

10. Ennetada ja võidelda inimkaubandusega ning lõpetada migrantidega kaubitsejate tegevus.

11. Hallata riigipiire ühtsel, kindlustatud ja koordineeritud viisil.

12. Muuta migratsiooniga seotud protseduurid kindlamaks, et migrantide taustauuringud, hindamine ja suunamine oleksid asjakohased.

13. Kasutada migrantide kinnipidamisasutusi vaid hädaabinõuna ning üritada leida teisi võimalusi.

14. Parandada migratsiooniprotsessi vältel konsulaarabi, -kaitse ja -koostöö võimalusi.

15. Pakkuda migrantidele juurdepääsu riiklikele põhiteenustele.

16. Toetada migrante ja ühiskonnaliikmeid kaasatuse ja sotsiaalse sidususe saavutamisel.

17. Kaotada diskrimineerimine selle kõigis vormides ja toetada tõenditel põhinevat ühiskondlikku diskussiooni.

18. Investeerida migrantide kutseõppesse ning kasutada migrantide olemasolevaid oskusi, kvalifikatsioone ja kompetentsi.

19. Luua tingimused, mis võimaldavad nii migrantidel kui diasporaade liikmetel panustada riigi arengusse.

20. Võimaldada kiiremaid, turvalisemaid ja odavamaid võimalusi rahaülekannete tegemiseks ning toetada migrantide majanduslikku kaasatust ühiskonnas.

21. Teha koostööd, et migrante saadetakse päritolumaale tagasi ning võetakse seal vastu väärikal ja turvalisel viisil ning et nende taasintegreerumine seal oleks jätkusuutlik.

22. Luua mehhanismid, mis võimaldaksid teises riigis välja teenitud sotsiaalsed garantiid ja hüved alles jätta.

23. Tugevdada rahvusvahelist koostööd ja üleilmset partnerlust, et kindlustada turvaline, kontrollitud ja korrapärane migratsioon.

Sven Mikser: peame püüdlema selles suunas, et suudaksime rahvusvahelist rännet võimalikult hästi kontrollidaFoto: Martin Ahven

Mikser loodab üksmeelele

Rändekriisi puhkemise hetkest Euroopa Liit tervikuna teinud lahenduste otsimiseks palju, kuid globaalsel tasandil on selles vallas palju tööd ees, selgitas välisminister Sven Mikser ränderaamistiku. "Peame püüdlema selles suunas, et me suudaksime rahvusvahelist rännet võimalikult hästi kontrollida," ütles Mikser. Üleilmne ränderaamistik on tema sõnul selles suunas õige samm. 

Kuigi erakonna Isamaa riigikogu fraktsioon otsustas, et Eesti ei peaks liituma ÜRO rändepaktiga ja koalitsioonil puudub selles küsimuses ühine seisukoht, on Mikser optimistlik. Ta usub, et neljapäeval on võimalik selles küsimuses valitsuskabinetis üksmeel leida.

"Meie kõigi huvides on see, kui rände lähte-, transiit- ja sihtriigid lepivad kokku ühistes põhimõtetes ja arusaamades rahvusvahelise rände haldamisel, et see oleks turvaline, korrapärane ja reeglitel põhinev," ütles minister. 

"Eesti on erakordselt huvitatud sellest, et meid seni hästi teeninud reeglitepõhine rahvusvaheliste suhete korraldus säiliks ja tugevneks, mitte ei fragmenteeruks," lisas ta. 

Ränderaamistik ei kohusta muutma mitte ühtegi Eesti Vabariigi seadust.

Samuti ei ole ränderaamistik riikide jaoks juriidiliselt siduv dokument. See tähendab, et uusi juriidiliselt siduvaid rahvusvahelisi õigusi ja kohustusi selle raamistikuga ei looda.

Samal teemal

14. november 2018, 08:05
TÜLI MAJAS: maailmas kasvab vastuseis ÜRO rändepaktile
12. november 2018, 19:33
PUUST JA PUNASEKS | ÜRO migratsioonilepe: mis see on, kas meie riigiisad ei teadnud sellest ja kas see on Eestile kasulik?

27 KOMMENTAARI

m
multikulti tolerast 15. november 2018, 08:23
See oleks tegelikult päris hea aktsioon kui umbes viiskümmned tuhat eesti kodanikku piiraks Saksa saatkonna ümber ja teataks soovist "sisse rännata" ja osa saada Saksamaa sotsiaalkaitsesüsteemi poolt pakutavast :)
m
multikulti tolerast 15. november 2018, 08:19
Seal on neid teisigi "mittekohustavad" punkte nagu üldisest solidaarsest tervisekindlustuse ja sotsiaalsüsteemist osa saamine. Vastuvõtva ri...
(loe edasi)
Loe kõiki (27)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee