Eesti uudised

Selgus käes: Eesti soodes pesitseb haruldane mudanepp 

Ohtuleht.ee, 12. november 2018, 22:30
SOODE ELANIK: Mudanepp pesitseb väga raskesti läbitavates märgades ja mudastes õõtsiksoodes.Foto: Vida Press
Aeg-ajalt kaheldi, kas Eestis piirkondlikult ohustatud liigiks kuulutatud mudanepp siin üldse veel elutseb. Nüüd on aga kindlaks tehtud, et neid pesitseb siin vähemalt 10–30 paari.

Senised mudanepi arvukuse hinnangud on Eestis olnud andmete puudulikkuse tõttu ebatäpsed ja kõikunud viiest kuni 60 paarini ning aeg-ajalt on kaheldud, kas liik Eestis veel üldse pesitseb. Nüüd on aga selgus käes: OÜ Xenus andis keskkonnaametile üle inventuuri tulemused, mis esimest korda ajaloos annavad usaldusväärse ülevaate Eestis pesitsevate II kaitsekategooriasse kuuluvate mudaneppide arvukusest ja levikust. 

Samal teemal

Mudanepp (Lymnocryptes minimus) on kurvitsaliste sugukonda kuuluv haudelind, kelle põhiline levila jääb taiga- ja metsatundra vööndisse. Kuna mudanepp pesitseb väga raskesti läbitavates märgades ja mudastes õõtsiksoodes ning liigil on varjatud öine eluviis, saabki teda tuvastada vaid öösiti mängivate isalindude mängulaulu järgi.

40 kuulamispunktis tehti viimasel kahel aastal öiseid välitöid. Mudanepi laulu kuuldi üheksas punktis seitsmes eri soostikus, sh kõigil linnualadel, kus teda kaitstakse. Eestis on mudanepp hinnatud piirkondlikult ohustatud liigiks, kelle kaitseks on loodud neli rahvusvahelise tähtsusega linnuala: Puhatu, Muraka, Soomaa ja Peipsiveere. Olulisemateks ohuteguriteks on mudanepile sobilike elupaikade ehk õõtsiksoode halvenemine veerežiimi muutuste tõttu. 

„Mudanepi loendamine oli paras seiklus isegi meie väga kogenud meeskonnale. Töötasime öösiti Eesti soode kõige raskemini läbitavates osades ja vajadusel ka ööbisime lindude loenduspunktis. Võimalik, et järgmisel inventuuril tehakse need tööd juba salvestusseadmete ja droonide abil. Aga mudanepi mängulaulu kuulmine vääris magamata öid,“ lausus 2017. ja 2018. aastal inventuuri teinud OÜ Xenus looduskaitsebioloog Hannes Pehlak.

Tulemuste kohaselt pesitseb Eestis vähemalt 10–30 paari mudaneppe ning liigi levila ei ole viimastel aastakümnetel meil vähenenud. Enamik Eestis pesitsevaid mudaneppe koondub Kirde-Eesti soodesse, kus suure tõenäosusega on liigi arvukus viimase kümne aasta vältel siiski veidi langenud. Lisaks mudanepile leiti üle ujutatud siirdesoo aladelt mitmeid suuri ohulähedaseks liigiks määratud rabakonna koelmuid. 

„Hea meel on tõdeda, et Eesti pikaajaline suurte soostike kaitse on olnud tulemuslik ka mudanepi kaitse seisukohast. Sarnaselt teistele haruldastele taigaliikidele, nagu lendorav ja rabapüü, on ka mudanepi kaitsmisel väga oluline roll loodaval Alutaguse rahvuspargil. Lisaks on oluline taastada siirdesoo elupaikade kvaliteeti, mille tulemuslikkust näitas ka tehtud inventuur: Muraka soostikus taastati siirdesoo vee-režiim ja nüüd oli seal taas kuulda mängivat mudaneppi,“ lausus keskkonnaameti looduskaitse osakonna nõunik Agu Leivits.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee