Maailm

PUUST JA PUNASEKS | ÜRO migratsioonilepe: mis see on, kas meie riigiisad ei teadnud sellest ja kas see on Eestile kasulik? (88)

Toimetas Greete Kõrvits, 12. november 2018, 19:33
Hondurase tüdruk piilub teda kodumaalt põhja poole vedava sõiduki varbade vaheltFoto: AFP/Scanpix
Korraga lahvatanud vastuolu kuu aja pärast Marokos heakskiitmisele mineva ÜRO ränderaamistiku ümber on pisut hiline, kuna tegelikult oli Eesti valitsus sellest teadlik juba kaks aastat tagasi, mil lepet välja hakati töötama. Samuti on nii riigikogus kui valitsuses ränderaamistikku juba tutvustatud ja eri ministeeriumid meie riigi seisukohad sel teemal kirja pannud. Kas riigiisadel on lühike mälu või mitte, tasub mõned murekohad seoses leppega välja tuua.

1. Millal võeti vastu otsus ränderaamistik luua ja kas Eesti ei teadnudki sellest midagi?

Samal teemal

ÜRO globaalse ränderaamistiku väljatöötamise protsess algas New Yorgi deklaratsiooni ühehäälse vastuvõtmisega ÜRO peaassamblee resolutsiooniga 19. septembril 2016. aastal. See deklaratsioon nägi ette ränderaamistiku väljatöötamist. Eesti on algusest peale raamistiku väljatöötamises osalenud.

Eesti seisukohad globaalse ränderaamistiku kohta valmisid välis- ja siseministeeriumi koostöös ning kooskõlastati justiitsministeeriumi ja teiste valitsusasutustega, kes kuuluvad pagulaspoliitika koordinatsioonikogusse (sh sotsiaal-, kultuuri-, haridus- ja teadusministeerium), samuti olid kaasatud sotsiaalpartnerid. Välisministeerium esitas Eesti seisukohtade eelnõu valitsusele ning selle aasta 22. märtsil kiideti välisministri esitatud seisukohad ÜRO globaalse ränderaamistiku ja globaalse pagulasraamistiku kohta heaks. Ühtlasi tutvustati seisukohti riigikogu väliskomisjonile 13. märtsil. Väliskomisjoni kutsel arutas välisminister seda küsimust komisjonis uuesti 12. novembril.

2. Mis asi see üldse on ja kas pärast selle heaks kiitmist on kogu maailm kõigile valla?

Kontrollimatu ränne ja sellega kaasnev inimkaubandus on kõige kiiremini kasvav rahvusvaheline probleem. Globaalne ränderaamistik hõlmab rände valdkonna kõiki olulisi aspekte, sealhulgas migratsiooni algpõhjustega tegelemist, ebaseadusliku rände ennetamist-vähendamist ja selle vastu võitlemist, koostöö parandamist inimeste tagasivõtu, tagasipöördumise ja tagasisaatmise valdkonnas, samuti seadusliku rände võimalusi. Tegemist on poliitilise deklaratsiooniga, millega väljendatakse koostöötahet rändega seotud küsimustes. 

Kuna rahvusvaheline ränne on olemas ja jääb maailmas eksisteerima, meeldib see või mitte, peavad riigid püüdlema selles suunas, et ränne oleks vähemalt võimalikult hästi hallatud. Tänu raamistikule saab migrantide lähteriike paremini motiveerida võtma senisest suuremat vastutust rändeväljakutsetega tegelemisel ning tegema teistega koostööd ka inimeste kodumaale tagasi pöördumise küsimuses. Globaalne ränderaamistik ei tähenda seega kuidagi „uste avamist kõigile“ ega sätestamist rännet inimõigusena.

3. Kas raamistik on Eesti jaoks juriidiliselt siduv dokument ja mõjutab meie suveräänsust?

Globaalne ränderaamistik ei ole riikide jaoks juriidiliselt siduv dokument ning uusi juriidiliselt siduvaid rahvusvahelisi õigusi ega kohustusi selle raamistikuga ei looda. Nii raamistiku preambulis kui aluspõhimõtetes rõhutatakse dokumendi õiguslikult mittesiduvat iseloomu - tegemist on koostööraamistikuga. Kuna raamistik ei ole leping rahvusvahelise õiguse mõttes, tähendab see omakorda seda, et ei toimu allkirjastamist. Globaalse ränderaamistiku rakendamisel säilib riikide suveräänne õigus siseriikliku rändepoliitika kujundamisel ja elluviimisel ning piiride kaitsel. See põhimõte on selgelt kirjas ka raamistiku paragrahvis 15(c).

4. Kuidas puudutab raamistik konkreetselt Eestit?

Kari Käsper Inimõiguste Keskusest rõhutab, et lepe kaitseb ka eestlasi, kes välismaal elavad-töötavad: „Rändelepe on vajalik eelkõige meie enda kodanike pärast, kes soovivad mõnes teises riigis püsivalt või ajutiselt elada ja töötada. Riigina on meil huvi, et nende õigused oleksid kaitstud ka migrantidena, olgu siis Soomes, Austraalias või mujal laias maailmas.“

Globaalne ränderaamistik ei reguleeri pagulasi puudutavaid küsimusi ning ei tekita kohustusi kvoodipagulaste vastuvõtuks. Ränderaamistik tähendab Eesti jaoks seni rakendatavate valdkonnapoliitikate jätkamist, sh Euroopa Liidu migratsioonipoliitika jätkamist, ega too kaasa õiguslikult siduvaid uusi kohustusi, sh kvoote. Globaalne ränderaamistik ei kohusta tegema automaatseid rahalisi kulutusi, andes vaid võimaluse vabatahtlike panuste tegemiseks.

Allikas: Välisministeerium

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee