Maailm

New Yorgis astub kohtu ette Mehhiko tuntuim narkoparun Joaquin Guzman

33 mõrva, narkoäri ja rahapesu (7)

Aadu Hiietamm, 13. november 2018, 08:25
KINGITUS TRUMPILE: Mehhiko võimud andsid narkoparun Joaquin Guzmani USA-le välja 19. jaanuaril 2017 ehk päev enne Donald Trumpi ametisse vannutamist. Teisipäeval astub El Chapoks (Jupatsiks) kutsutav 61aastane narkoparun New Yorgis kohtu ette. Foto: Reuters/Scanpix
New Yorgis Brooklyni föderaalkohtus valiti eelmisel nädalal 12 vandekohtunikku, kes otsustavad Mehhiko narkoparuni Joaquin Guzmani saatuse. Teisipäeval algab sisuline kohtuprotsess, mis kestab tõenäoliselt kevadeni. Arvestades süüdistuste raskust, ähvardab El Chapoks (Jupatsiks) kutsutavat narkoparunit eluaegne vanglakaristus.  

„Ma tarnin heroiini, metamfetamiini, kokaiini ja marihuaanat rohkem kui keegi teine maailmas. Mul on selleks allveelaevad, lennukid, veoautod ja laevad,“ hooples narkokartelli Sinaloa juht Joaquin Guzman intervjuus USA rokiajakirjale Rolling Stone kolm kuud enne oma vahistamist 2016. aasta jaanuaris.

Samal teemal

Saatuslikuks sai intervjuu Sean Pennile

Intervjueerija rollis oli USA tuntud filminäitleja Sean Penn. Just see intervjuu, mille Guzman andis kusagil Mehhiko džunglis, aitas teda uuesti kinni nabida. Guzman oli 2015. aasta juulis põgenenud Mehhiko kõige rangemini valvatud Altiplano vanglast. Selleks kaevati tema kongi duširuumini 1,5 kilomeetri pikkune maa-alune tunnel. 

Pärast põgenemist lubas Guzman maksta tol ajal USA vabariiklaste presidendikandidaadiks pürgiva Donald Trumpi tapmise eest 100 miljonit dollarit. Narkobossi ärritas Trumpi suhtumine Mehhiko sisserändajatesse. „Nad toovad narkootikume, nad toovad kuritegevuse ja nad on vägistajad,“ iseloomustas Trump mehhiklasi veel enne Guzmani vanglast põgenemist ning lubas nende takistamiseks ehitada Mehhiko piirile turvamüüri.

Trump võitiski 2016. aasta presidendivalimised ning  Mehhiko tervitas teda vahetult enne ametisse vannutamist Guzmani saatmisega New Yorki. Eksperdid nägid Mehhiko võimude niisuguses sammus lepituse otsimist USA uue presidendiga. Seejuures pidid USA võimud aga lubama, et kohtus süüdimõistmisel narkoparunit ei hukata. 

21. sajandi suurim kriminaal

Vaese talumehe perekonnas sündinud Guzman sattus kuritegelikku maailma juba teismelisena. 1989. aastal asutas ta Sinaloa kartelli. 1993. aastal Guzman vahistati ning mõisteti narkoäri ajamise eest 20 aastaks vangi. 2001. aastal õnnestus tal vanglast musta pesu vedanud veokis põgeneda. Taas arreteeriti Guzman  2014. aastal. Nüüd astub ta pärast uut põgenemist, sellele järgnenud tabamist ja USA-le välja andmist New Yorgis kohtu ette. 

USA prokurörid kavatsevad kohtus tõestada tema osalemise 33 mõrvas ja kuni 200 tonni kokaiini smugeldamises Ameerika Ühendriikidesse. Kohtutoimikutes on 100 000 lehekülge tõendusmaterjale. Olgu lisatud, et New Yorgi kohtus arutusele tulevad 33 mõrva moodustavad vaid tühise osa El Chapo veretööde registrist, sest tema hingel arvatakse olevat kuni 3000 inimese tapmine.  New Yorgi prokuratuur peab Guzmanit 21. sajandi suurimaks kriminaaliks.

STAARADVOKAAT: El Chapot kaitseb kohtus Jeffrey Lichtman, kes 2005. aastal rääkis vabaks maffiaboss John Gotti juuniori.Foto: AFP/Scanpix

Guzman oma süüd ei tunnista ja on enda kaitsmiseks palganud väga head advokaadid eesotsas Jeffrey Lichtmaniga, kes 2005. aastal rääkis vabaks maffiaboss John Gotti juuniori. Guzmani paregune suurim soov on kohtuda oma naise ja seitsmeaastaste kaksikute ema Emma Coronel Aispuroga. Seni on tema kõigile palvetele vastatud keeldumisega, sest uurijate arvates võib Guzman kasutada naist vanglast sõnumite edastamiseks. 

El Chapo saatuse otsustavad eelmisel nädalal valitud 12 vandekohtunikku: seitse naist ja viis meest ning kõigi märkide järgi tuleb tal jääda vanglasse elu lõpuni.   

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee