Eesti uudised

Ants Laaneots: et NATO suudaks meid kiiresti kaitsta, peame seadusi muutma ja teid parandama (30)

Siim Randla, 12. november 2018, 06:34
 Arno Saar
"Alliansi riigid peavad kõige kiiremas korras muutma oma seadusandlust, parandama oma infrastruktuuri ja tagama kriisi tekkel NATO vägede takistamatu liikumise kõigi liikmesriikide territooriumil,“ leiab erukindral Ants Laaneots (pildil), kommenteerides NATO kindralleitnandi Ian Brooksi tõdemust, et allianss ei ole piisavalt võimekas, et kaitsta vajaliku kiirusega oma idatiiba, st Eestit, Lätit ja Leedut, kui neid peaks ründama Venemaa.

„Kindralleitnandil on kahjuks õigus. Tõepoolest, NATO vägedel on tõsised probleemid kiire jõudmisega Ida-Euroopa liikmesriikidesse juhul, kui neid ähvardab kohene oht või kui neid rünnatakse ida poolt,“ räägib erukindral, praegune reformierakondlasest riigikogulane Ants Laaneots. Tema sõnul oli külma sõja ajal lääneriikide ja NSV Liidu vastasseisul olukord lihtsam. Nõukogude väed asusid Euroopa südames – Ida-Saksamaal, Poolas, Tšehhoslovakkias, Ungaris, nüüd iseseisvunud Balti riikides, Valgevenes, Ukrainas ja Moldovas, ehk sadu, kohati tuhandeid kilomeetreid lääne pool kui praegu. Nende vastu Lääne-Euroopas seisvad NATO 5,25miljonilised väed olid surutud suhteliselt kitsale, Norrast Türgini kulgevale maa-alale. Moskva juhitud Warssavi pakti 7,56miljonilised relvajõud asusid vahetult NATO vägede vastas. „Seega polnud konfliktipooltel vajadust vägede strateegiliste ümberpaigutuste järele, vaenlane oli siinsamas,“ märgib Laaneots.

Külma sõja lõpp ja Nõukogude Liidu lagunemine detsembris 1991 ning selle liikmesriikide iseseisvumine ja neist mitme ühinemine alliansiga lükkasid NATO vastutusala sadu kilomeetreid ida poole. „Lääne-Euroopas tekkis 1992. aastal tõeline eufooria. Usuti, et suurte sõdade ajastu Euroopas on nüüd igaveseks läbi, kontinendi kõik rahvad hakkavad elama rahus, koostöös ja sõpruses. Alliansi Lääne-Euroopa liikmesriigid reorganiseerisid oma üldise sõjaväeteenistuskohustuse põhimõttel ülesehitatud suured armeed väikesteks kutselisteks sõjavägedeks, kes polnud võimelised kaitsma isegi oma riike, rääkimata uute NATOga ühinenud riikide, sealhulgas Balti maade kaitsmisest. Üldine vaimustus sõdade ajastu lõppemisest haaras ka endisi sotsialismimaid ja Balti riike,“ räägib Laaneots.

Tema sõnul jäid unustusse ning lagunesid elanikkonna kaitseks ehitatud tsiviilkaitse objektid, raudteejaamades rongide platvormidele sõjatehnika paigutamiseks ja maha laadimiseks ehitatud rambid. Valitsuste kontrolli alt jäid välja maanteede nõrk kate ja olemasolevate sildade puudulik kandejõud, mis ei võimalda enam sõjaväe rasketehnika avariideta liikumist. Näitena võib tuua USA, Saksamaa ja Suurbritannia tankid, mille kaal on 54–70 tonni. „Lagunesid kaitsesõjaks vajalikud, kuid nüüd mahajäetud laod, välilennuväljad, muud infrastruktuuri elemendid ja kaitseotstarbelised rajatised. Lääne-Euroopa riigid loobusid sõjaväe strateegilisest õhutranspordist, sõjasadamad ehitati ümber tsiviilotstarbeks.“

Ants Laaneotsa sõnul takistavad liitlasvägede kiiret ümberpaiknemist NATO vastutusalal ka alliansi enamiku liikmesriikide erinevad seadused, mis keelavad võõrriikide, sealhulgas NATO vägede sisenemise nende territooriumile ja/või pikendavad oluliselt vastavate lubade saamist. „Kindralleitnant Ian Brooks ei ole põhjuseta mures. Venemaa kallaletungid Gruusiale ja Ukrainale, vaenulikkus Balti riikide vastu, nendega külgneva Lääne sõjaväeringkonna vägede järsk suurendamine viitavad Eesti, Läti, Leedu ja Poola julgeolekuohu kiirele suurenemisele. Mida sellises olukorras teha? Meie idanaabri sõjakust Balti regioonis rahustaks mingil määral NATO kahe-kolmetuhandelise, raske lahingutehnikaga relvastatud väegrupi alaline kohalolek ja vähemalt brigaadi lahingugrupi eelpositsioneerimislaod, hävitajate eskadrill ning keskmaa õhukaitse vahendid igas Balti riigis, NATO sõjalaevade alaline paiknemine Balti merel,“ ütleb Laaneots.  

30 KOMMENTAARI

k
küsimus 13. november 2018, 10:27
miks igal hommikul plussid-miinused ära nullitakse?
k
Kuuuurija 12. november 2018, 15:56
Toon võrdluseks, millised on riikide militaarkulud elaniku kohta, võrreldes maailma keskmisega: Iisrael 10,5 kordne maailma keskmine militaarkulu elan...
(loe edasi)
Loe kõiki (30)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee