Juhtkiri

Juhtkiri | Riik ei tohi hinnatõusu lihtsalt pealt vaadata (13)

Ohtuleht.ee, 11. november 2018, 19:00
Foto: Alar Truu
Kui euroga liitumisel hoidis Eesti rahapoliitika hinnatõusu kontrolli all, sest vastasel korral poleks meid kriteeriumide rikkumise tõttu ühisesse rahaliitu vastu võetud, siis praegu lasevad hinnad vaba kapakuga üha ülesmäge. Pole ju enamikule meist meeldiv uudis, et võrreldes aasta taguse ajaga kasvasid hinnad oktoobris 4,4 protsenti. Mujal euroalas tõusid hinnad samal ajal vaid 2,2 protsenti, kuigi mõlemal juhul on hinnatõusu põhisüüdlaseks nimetatud energiahindade kallinemist. Miks sel juhul tõusid hinnad ennaktempos just meil?

Arvestades Eesti kesist keskmist palka võrreldes enamiku ELiga, pole loogilist põhjust, miks peaksime olema kogu Euroopa hinnatõusu veduriks. Isegi palgasurve ja tööjõupuudus ei anna alust tempokaks hinnatõusuks. Oma osa annab elu kallinemisele riigi maksupoliitika, mis on aidanud kergitada autokütuse hinnad juba mitmete lääneriikide tasemele.

Et viimati leidis sedavõrd kiire hinnatõus aset 2012.aasta märtsis, siis kas riik peaks toimuvat praegu rahulikult pealt vaatama või üritama hoida hindu kontrolli all? Rahandusminister on hiljuti öelnud, et kütuse kiire hinnatõusu jätkudes tuleb aktsiisid üle vaadata, kuid eelarve tasakaalus hoidmine peab olema arutelu osa. Viimane tähendab, et aktsiise langetades tuleb eelarvesse mujalt raha leida ehk siis kergitatakse mõnd muud maksu.

Masu aegu käis käibemaksu kergitamine 18-lt protsendilt 20-le küll väga kiirelt, kuid hilisemad arutelud kas või toidu käibemaksu langetamise üle on soikunud juba eos. Ühelt poolt võib mõista riigi soovi hoiduda erinevate maksumäärade kehtestamisest, eelistades lihtsat maksusüsteemi, kuid teisalt tehakse ikkagi järeleandmisi osavamatele lobitegijatele. Nii jääb mulje, et inimeste esmatarbevajadused valitsuse eelistuste hulka ei kuulu, kui toitu maksustatakse Euroopa ühe kõrgeima maksumääraga. Mis mõte on sel juhul aga 500eurosel tulumaksuvabal miinimumil, kui madalapalgalisel kulub suur osa sissetulekust toidule, kuid riik korjab miinimumpalgalt viiendiku käibemaksuna ikkagi oma eelarvesse.

Kui valitsusel pole seni konkreetseid samme kiire inflatsiooni ohjeldamiseks, siis tuleb ministritele see küsimus esitada ja aruteluteemaks võtta. Vastasel korral jääb mulje, et valitsus ei kontrolli olukorda ning lohiseb nagu kelgunöör oma seniste maksupoliitiliste ja majandusotsuste sabas.  

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee