Krimi

Alaealisi tüdrukuid käperdanud mees pääses seaduselünga tõttu vanglast (47)

Toimetas Marvel Riik, 9. november 2018, 17:14
Pilt on illustratiivne. Foto: Tiit Blaat/Ekspress Meedia
Riigikohus vabastas mehe, kes kinosaalides ja ühistranspordis ahistas alaealisi tütarlapsi. Kuigi mehe süü leidis tõendamist nii maa- kui ka ringkonnakohtus, vabastati ta karistusest, kuna saadeti kohtu all vale paragrahviga.

Kohtuotsuses initsiaalidega E. G. figureeriv kodanik astus mullu oktoobris Harju maakohtu ette, kuna käperdas kinosaalis alla 10 aastat tütarlast. Nimelt istus E. G. mullu 3. juunil tüdruku kõrvale, lükkas ta käe tooli käetoelt ära, pani oma käe kõigepealt kannatanu toolile ning seejärel lapse reiele. Tüdruk lükkas E. G. käe eemale ja palus tal katsumine lõpetada.

Viivuks võttis E. G. tütarlast kuulda, kuid pani siis käe uuesti lapse reiele ja põlvele. Tüdruk palus uuesti katsumine lõpetada, mida E. G. jällegi korraks tegi. Stseen pimedas kinosaalis kordus umbes viis korda ning kogu selle aja hõõrus E. G. veel oma jalga vastu lapse säärt.

Sellel samal juunikuu päeval kiusas E. G. kinosaalis veel üht tütarlast. Pimedas kinosaalis istus ta 2005. aastal sündinud tüdruku kõrvale, kes koos oma vennaga vaatas filmi. Tütarlaps istus paaristoolil, mis võimaldas E. G.-l oma jalga intensiivselt hõõruda vastu lapse jalga. Neiu ei hakanud E. G.-d paluma, et viimane oma tegevuse lõpetaks, vaid tõstis oma jalad üles ning andis hõõrujale löögi, mille sõnum oli üheselt mõistetav – „Lõpeta ära!“.

E. G. ei kaotanud sellest närvi, vaid pani oma käe kannatanu toolile ja andis tütarlapsele korduvalt teada, et tegu on tema istekohaga. Tütarlaps ei laskunud hõõrujaga vaidlusesse, vaid istus koos vennaga teisele toolile ning lahkusid siis kinosaalist.

Natukese aja pärast tulid vend ja õde kinosaali tagasi. Silmamata hõõrujat, istusid nad tagasi oma vanadele kohtadele. Kuid peagi astus saali ka E. G. ning hakkas jälle lapsi teistele toolidele ajama. Lapsed kuulasid sõna ja istusid mujale, kuid hõõrujat see ei rahuldanud. Mõni hetk hiljem istus ta taas tütarlapse kõrvale, et oma parema jalaga last puudutada. See oli õele ja vennale viimane piisk ning nad lahkusid kinosaalist jäädavalt.

Varasemalt on E. G. seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo toime pannud 2016. aasta novembris ja 2017. aasta mais, kui ta sarnaselt kinosaali ohvritele kiusas Tallinna liinibussis kahel erineval korral ühte 2005. aastal sündinud tütarlast.

Kohtupaberite järgi istus E. G. jällegi tütarlapse kõrvale, puutudes oma kehaga kannatanu keha. Siis hõõrus ta umbes kümne minuti vältel intensiivselt oma jalaga lapse mõlema jala säärepiirkonda. Kui tütarlaps küsis süüdistatavalt: „Mida sa teed?“, katkestas E. G. hetkeks oma tegevuse, et siis sellega jätkata.

Sarnane stseen ühistranspordis toimus uuesti loetud kuud hiljem, kui E. G. istus bussis sama tütarlapse kõrvale, ajas oma jalad harki ning hõõrus intensiivselt oma jalga vastu kannatanu. Lapse küsimuse peale – „Mida sa teed?“ – istus hõõruja aga temast eemale ja lahkus bussist.

Harju maakohtus tunnistati E. G. lühimenetluses süüdi paragrahvides, mis käsitlevad alaealiste korduvat vägistamist. Ärakantavaks karistuseks sai hõõruja neli aastat vangistust. Kohtus tunnistas E. G. suures oma süüd, väites, et tundis joobeseisundi tõttu ebatervet tõmmet puudutada lapsi.

Vaatama oma süü tunnistamisele, taotles E. G. ringkonnakohtus maakohtu otsuse tühistamist, paludes end alaealise vägistamise paragrahvis õigeks mõista süü tõendmatuse tõttu ning kvalifitseerida juhtunu avaliku korra raske rikkumisena. Sellega ringkonnakohus nõus ei olnud, küll aga riigikohus, mis ei jaganud madalamet kohtuastmete arusaama, et E. G. tegeles alaealiste vägistamisega.

„Praeguses asjas olid kannatanud lapseealised ja süüdistatava käitumisviis oli üldise arusaama kohaselt kahtlemata ahistav ning kannatanuid oluliselt häiriv. Ometi ei näita need asjaolud veel seda, et kannatanute suhtes toime pandud teod olid karistusõiguslikult käsitatavad sugulise iseloomuga tegudena,“ selgitab riigikohus oma otsust. „Süüdistatava tegude laadiks oli oma jala hõõrumine hetkeliselt või lühema aja vältel kannatanute jala säärepiirkonna vastu ning käe korduv, kuid hetkeline asetamine ühe kannatanu põlvele ja reiele. Sellised teod kahjustavad kannatanu seksuaalset enesemääramisõigust ja kehalist puutumatust olemuslikult vähe ega ületa sellist intensiivsuse piiri, mis oleks vajalik rääkimaks [alaealiste vägistamise] kuritegudest.“

Riigikohtu hinnangul oleks tulnud E. G.-l esitada süüdistus paragrahvis, mis käsitleb seksuaalset ahistamist. Sellest tulenevalt tühistas riigikohus varasemad kohtuotsused ning E. G. saab ennast vaba mehena tunda.

Harju- ja ringkonnakohtu kaitseks tuleb aga mainida, et teo toimepaneku ajal oli seaduses lünk, mis ei võimaldanud kergemate seksuaalsüütegude eest karistust määrata – ehk et süüdistust ei saanudki esitada seksuaalse ahistamise paragrahvi alusel, kuna seda polnud sel ajal karistusseadustikus. Seaduselünk parandati 6. juulil 2017.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee