Repliik

Ettevõtja: ametnik on käskija ja ettevõtja tema teener (1)

Jaanika Klopets, väikeettevõtja, Vabaerakond, 8. november 2018, 18:35
 JOOSEP MARTINSON
Seadusi muudetakse ja tehakse eesmärgiga, et ametnikel oleks väiksem koormus ja ettevõtjad ise peavad kõik vajalikud andmed neile edastama. Segamini on aetud riigi edukuses olulist rolli omavad pooled. Ametnikust on saanud käskija ja ettevõtjast alandlik teener. Terve mõistus ütleb, et tegelikkuses peaks olukord teistpidi olema.

Ettevõtja loob uusi töökohti ja maksab makse riigieelarvesse.  Just seetõttu on meil võimalik saada tasuta arstiabi ja sotsiaaltoetusi. Lisaks maksavad ettevõtted kinni ametnike kulud. Ehk siis ametnik peaks olema ettevõttele igati abiks probleemide lahendamisel.

Toimima peaks heatahtlik partnerlus, kus ametiasutused on nõuandvas ja/või teenindaja rollis. Paraku tegelikus elus see nii ei ole. Otsused sünnivad riigiametites ja ministeeriumites. Ja nagu arvata on, siis ikka ametnike elu mugavamaks tegemise suunas. Hea näide üleolevast suhtumisest ettevõtjasse on maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) muudatuste eelnõu, mis on läbinud riigikogus kaks lugemist ja peaks jõustuma järgmise aasta jaanuaris.

Seaduse muudatused suurendavad oluliselt ettevõtete halduskoormust ja annavad märksa suuremad õigused maksuhaldurile kontrolli läbiviimiseks. Hetkel kehtiva seaduse järgi jagunesid kontrollid üksikjuhtumi kontrolliks ja revisjoniks.

Üksikjuhtumi kontroll võis hõlmata vaid kindla juhtumi kontrolli ega tohtinud olla suunatud uute asjaolude otsimisele. Revisjoni alustamiseks tuli vormistada korraldus, kus pidi olema dokumentide nimekiri, kontrolli eesmärk ja kestvus. Riigikohus on asunud väga selgesõnalised seisukohale, et kontroll ei tohi olla materiaalselt ja ajaliselt kurnav nii maksumaksjale ega ka maksuhaldurile.  

Seadusemuudatusega kaotavad senised kohtuotsused kehtivuse – kaob revisjoni mõiste. Kahtlusi kinnitab rahandusminister Toomas Tõniste selgitus muudatuse kohta, et kuna kehtiv regulatsioon võib põhjustada segadust ja tarbetuid vaidlusi maksukontrolli liigi määratlemisel, siis kaotatakse revisjoni ja üksikjuhtumi kontrolli mõisted, ühendades need ühtseks maksukontrolli liigiks.

Kelle seisukohalt vaadates on vaidlused tarbetud? Kas ettevõttel ei ole õigust saada kontrolli kohta põhjendatud selgitust? Ehk ettevõtted pannakse olukorda, kus tuleb oma õiguste kaitseks uuesti kallis ja kurnav kohtutee ette võtta, kuna senised lahendid muutuvad kehtetuks.

Maksuhalduril on õigus teha piiramatuid kontrolle nii sageli, kui ta soovib ja nii pika aja jooksul, kui vajalikuks peab. Nüüd on ainuke võimalus seaduse jõustumisel hakata kohtupretsedente looma, kui tundub, et maksuhaldur on üle piiri läinud. Või palgata appi jurist ja ettevõtlik olemise tulemus ongi töörõõm, sest teenitud tulu läheb riigile maksudeks ja juristidele tasuks oma õiguste kaitse eest.

Muutuva seadusega suureneb oluliselt ettevõtte halduskoormus, seda põhjendatakse statistiliste andmete edastamise vähenemisega statistikaametile. Kas see, et andmeid edastatakse nüüd ühe ameti asemel teisele on vähenemine?

Nõustun Tööandjate Keskliidu poolt tehtud ettepanekuga, et seadusemuudatused peavad olema tehtud lähtudes mõjuanalüüsist. Parima tulemuse nimel peab arvestama mõlema osapoole seisukohti. Väikeettevõtjad vajavad ametnike tuge, see on Eesti eduks, kui mõlemad oma tööülesannete täitmisel pingutavad.

1 KOMMENTAAR

t
tiina siirus 9. november 2018, 07:34
Jah ,kahjuks on eestis riik ja süsteem ereldi.Süsteemi käes on raha ja võim.Ametnikud peavad olema süsteemile lojaalsed st. süsteem ütleb hopp ja amet...
(loe edasi)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee