Poliitika

Võitlus rahapesu vastu: pangad peavad arvestama tegevusloa kaotust (8)

Toimetas Marvel Riik, 6. november 2018, 15:19
Riigikogu istungisaal.Foto: Erik Peinar/riigikogu kantselei
Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Kilvar Kessleri hinnangul tuleks järelevalvepoliitikasse võtta pankadelt tegevusloa ära võtmine, et vältida tulevikus Danske panga sarnaseid skandaale. „Äri tegeliku lõppemise oht on pankadele piisavaks heidutuseks, mis paneb neid tõsiselt mõtlema, kas tasub riskida,“ rääkis Kessler.

Õiguskomisjoni algatusel toimub riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu „Rahapesu tõkestamise probleem“, kus ühe külalisesineja astus kõnepulti finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler, kelle sõnul tuleb muuda praeguseid järelevalve mehhanisme, et rahapesu paremini tõkestada. Üks asjana tõi Kessler välja pankadelt tegevusloa äravõtmise, kui on ilmnenud, et rahapesuvastaseid reegleid on oluliselt rikutud.

Kilvar KesslerFoto: Erik Peinar/riigikogu kantselei

„Teine moment, mis paneb noateral kõndivaid pankureid tõsiselt mõtlema, on reaalne vabaduskaotuse oht, olgu see rahapesu või muu taolise kuriteo eest,“ tutvustas oma Kessler oma teisi mõtteid.

Oma ettekande lõpuks käis Kessler välja kolm konkreetset sammu: ümber tuleb teha Eesti karistusõigus, seda just väärtegude ja väärteomenetluste osas, mis ei ole oma lühikeste aegumistähtaegade, keeruka menetluse ning väikeste karistusmäärade tõttu finantssektori jaoks sobiv, luua keskne analüüsikeskus, mis keskenduks muuhulgas rahapesule, ja asutust Euroopa Liidu tasandil, mis rahapesu eest vastutaks.

Arutelul tegi ettekande veel rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse Eesti välispoliitika instituudi direktor Kristi Raik, kes keskendus rahapesule kui julgeolekuohule. Kõige suuremaks julgeolekuohuks nimetas Raik must raha, mis viib otsapidi Venemaa julgeolekuorganite tegevuseni. „Venemaa julgeolekuorganid vajavad raha oma operatsioonide teostamiseks väljaspool Venemaa piire, sealhulgas propagandaorganisatsioonid, küberrünnakud, lääne poliitikute mõjutamine läbi rahaliste toetuste,“ rääkis Raik. „Osal läbi Danske panga voolanud Vene mustast rahast on väidetavalt seoseid FSB-ga ja ka president Vladimir Putini lähikondlastega.“

Kristi RaikFoto: Erik Peinar/riigikogu kantselei

Raik tõi enda sõnavõtus välja, et Euroopa Liit on Danske panga juhtumi valguses demonstreerinud enda ebaõnnestumist rahapesuvastases võitluses. „Puudusi on nii mängureeglites, institutsionaalsetes struktuurides kui ka liikmesriikidevahelises andmevahetuses ja koostöös,“ selgitas ta. „Kuidas täpselt tõhustada Euroopa Liidu rahapesuvastast tegevust tulevikus on küsimus, mis langeb juba minu pädevusest välja, aga ma rõhutan veel kord, et lisaks siseriiklikele meetmetele tuleb Eestil siin tegutseda aktiivselt läbi Euroopa Liidu, selleks et muuta rahvusvaheline rahapesu tulevikus raskemini teostatavaks.“

Kolmanda külalisettekandega astus üles vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets, kes on enda sõnul üle kümne aasta esindanud finantsturu kõige nõrgemaid osalisi ehk finantsturu kliente ja investoreid ning teab, mis praktikas toimub. Rääkides Danske panga juhtumit, siis see on andnud Eesti usaldusväärsusele ja mainele tuntava hoobi.

Maria Mägi-RohtmetsFoto: Erik Peinar/riigikogu kantselei

„Kuu aega tagasi helistas mulle Inglismaalt minu klient ja kurtis, et tal oli ette valmistatud kinnisvara ostuks tehing. Kõik oli täpselt läbi räägitud, talle olid formularid ette antud, ta läks lepingut sõlmima, esitas oma passi ja passi vaadates lepingu teise poole esindaja kangestus ja ütles, et te olete Eesti kodanik. Me ei saa teiega tehingut teha, see on rahapesumaa,“ jutustas Mägi-Rohtmets. „Nägime kaks nädalat vaeva sellega, et meie Eesti kodanik Inglismaal saaks endale soovipärase tehingu tehtud, aga haav jäi südamesse. Ja see näide ei ole kahjuks ainuke.“

Mägi-Rohtmets rõhutas, et rahapesu kõrval tuleks jälgida ka Eesti enda investorite rahade liikumisi, nagu näiteks Swedbank Rumeenia investeeringud, kus pangakliendid kaotasid 8,7 miljonit eurot, ja nii-öelda Gildi Bakuu tehingud, kus investorid kaotasid 12 miljonit eurot investeeringuid. „Kas meie investorite puhast raha ei pesta kusagil mujal riigis ja kas see on meie poolt järele valvatud?“ küsis vandeadvokaat riigikogu saalis. „Kas seda raha on meie poolt otsitud nii, nagu praegu otsitakse Vene riigis oma turuosalejate raha mujalt ehk siis üteldakse, et see on siit läbi käinud.“

Ühtlasi mainis Mägi-Rohtmets, et kui peaks leidma tõendamist Danske rahapesu, siis tuleb see raha konfiskeerida ja riigieelarvesse panna. „Mul ei ole mitte mingisugust teadmist praegu selles, kas ja kui palju meil seoses Danske pikaajaliste rahapesutoimingutega riigieelarvesse oodata on, aga ma väga loodan, et me sealt ikkagi midagi saame.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee