ISA ŠOKK: kolmeaastane laps lõi teisele paberinoa kätte

Asi on juba juhtunud, vaevalt on see laps juba paadunud retsidivist, keda tuleks kinni panna või seda see isa ootabki. See oli väga halb õnnetus ja lapse ja tema perega juba tegeletakse.

Küsitakse, et kes andis lapsele paberinoa? 3-aastasele ei pea andma, sest nad on piisavalt nutikad sellise "terariista" ära nihverdamiseks ja varjamiseks! Terava eseme asemel kasutavad lapsed ka hambaid. Kas nüüd võib esitada küsimuse, et kes andis lapsele hambad? Riik maksab sünni- ja lapsetoetust ning selle eest tahab vastu korralikku kasvatust, kuid osa vanemaid vist arvab, et riik peab lisaks ka nende lapsi kasvatama. Lasteaialaps ei tohi teistele haiget teha ja kui teeb, siis on see vanematepoolne puudulik kasvatustöö!

Ma ei ole arst, aga tundub, et poiss mitte ei löönud teist noaga, vaid tõmbas teise käest noa endale ja nii see haav tekkis. Ma ei õigusta siin kedagi, aga lapsed pidevalt haaravad üksteise käest mänguasju, ju see nuga oli huvitav ja uus lelu nende poiste meelest.

viga saaja laps oli 3aastane aga kui vana oli lööja,neid on ju ühes rühmas erineva vanusega,vist oli 3 kuni viie aastani

to 10:35 Ära nüüd ennast maailmatargaks pea. Näiteks mina väidan sedasama ja eks mõned teisedki mõtlevad inimesed saavad sellest aru.

Nii väikestele lastele õpetatakse paberi rebimise tehnikat, ei mingeid kääre ega nuge, nii lihtne see ongi.

Lastele ei tohi teravaid asju kätte anda kui pole ise juures ja pole õpetanud, milleks seda kasutatakse.3 aastane on päris armetu veel, kes andis talle pabernoa kätte?

Seni tore jutt kuni oma laps ära retsitakse. Millalgi aastakümneid tagasi oli lugu, kus seitsmeaastased tapsid kolmeaastase lapse, sest tahtsid uut kogemust.

Tom ja Jerry on nii eilne päev. Tänapäeva lapsed ei teagi, kes need on. Lapsed jäljendavad palju tõenäolisemalt oma vanemaid või täiskasvanuid, keda enda ümber näevad. Üldiselt on lastel päris hästi paigas arusaam, et TV ei ole päris. Paremini kui paljudel täiskasvanutel (küll ja küll on mindud näitlejaid tänaval sõimama, miks nende seriaalitegelane ühel või teisel moel käitus).

Aga see selgitustöö ei käi jõumeetoditega, sest annab lapsele signaali, et jõud ja võim ongi aktsepteeritavad. Pigem rahuliku ja järjepideva suunamisega. Kodu ja lasteaia koostööga. Nii pisikese lapse puhul tekitab hüsteeriline hukkamõist hoopis tõrjumist ja võõristust, ning see ei muuda last paiks, vaid tekitab vaid uut trotsi. Kooliajaks on sel juhul juba kaalutlev paharet valmis.

Huvitav - mitte keegi pole selle peale tulnud, et kolmeaastane ei tee selliseid asju ettekavatsetult. Tema mõtlemine ei ole nii arenenud, et ta saaks oma teo tähendusest tegelikult aru. Olete üldse üht kolmeaastast näinud? Ta leidis sahtlist midagi, mida ta tõenäoliselt varem polnud kohanud. Sama suur tõenäosus oli, et ta vigastab sellega ennast, sest ei oska seda käsitseda. Kui veel keegi kõrval nägi, et mingi uus ja huvitav asi, oli tõenäoline, et tahtis seda enda kätte ja paberinoaga käituti nagu rohelise vildikaga, mida on vaid üks ning kõigil kohe vaja. Selgitustööd tuleb muidugi teha.

Hea on vaadata kõrvaliste otsa, eksole. Tegelikult on siiski vanemad need, kes lapse väärtushinnangud kujundavad. Ka minu teismelised vaatavad mõnda neist staaridest. Olen nendega sellest rääkinud ja tuleb välja, et oskavad vägagi kriitiliselt mõelda, mis on sobilik ja mis mitte. Kusjuures mul on kolm teismelist poissi, kes ei ropenda, sest kodus seda ei tehta. Neil on oskus end muul moel väljendada. Õpetajad ja poiste sõbrad on ka seda imestanud ehk siis ei räägi nad ilusti ainult minu kuuldes, vaid üldiselt. Muidu noored nagu noored ikka.

erivajadustega laste paigutamine tava lastega ühte rühma on kasulik neile kuid teeb karuteene normaalsetele lastele, Kogesin seda oma lastega kuidas nad kartsid ettearvamatut erivajadustega last, miks te arstid nii teete???

Koolis kulub samuti suur osa õpetaja ajast erivajadusega õpilase "taltsutamiseks". Saksamaa süsteem on lihtne ja arusaadav, vastutab lapsevanem. Kui tekivad õpilasega mingid probleemid, siis annab kool teate politseile ning politsei läheb kodu kontrollima ja peab vanematele kasvatusliku vestluse. Mõjub väga hästi, korra on käinud, siis teist korda enam sellist külastust ei taheta!

Sadism, autus nii töös kui eraelus, joomarlus need on geenidega edasi kanduvad omadused. Vägivaldusel lisab hoogu kodudes toimuv ja lastele kõikelubavus. Ka see võru verd eestlane S kes tappis elajalikult USA-s oma heategija soliidse naise oli juba koolieas julm, üleolev ja loomi piinavalt kohelnu

Meil on ju kõik hästi! Olid erivajadustega lapsed ja ka rühmad!Nüüd jagatakse puudega lapsed 1-2-3 kaupa tavarühmadesse laiali ja probleem nagu puudub ja lahendatud! Hordide viisi MTÜ+sihtasutusi---kes kõik õitsevad oma rahade ülekannetega! Proovige siis kasvatada 20-25 last kui 2-3 erivajadustega last rühmas! Ja kes on süüdi--muidugi mitte p-paksuks istuvad ametnikud --vaid ikka kasvataja ja abi õpetaja!

Esiteks, sellist seadust, mis keelab eemaldada õppetööst, ei ole. Mina isana kasutaksin lõdva randmega füüsilist vägivalda nii kasvatajate, juhtkonna kui ka halva poisi ja ta vanemate suhtes. Uskuge, kohe saab probleem lahendatud ja Eesti olematu seadusandluse tõttu ei saaks ma ka isegi karistada mitte.

Õpitakse sotsiaalmeedia staaridelt seda mõnitamist. Tänapäeva kangelased ja iidolid on ju youtube, insta jms staarid, kelle toodang konrollimatu.

Meie oleme sulle eeskujuks, kuidas tuleb käituda! Vaata ning õpi! ning tee järele. (ja laps jäljendabki oma filmikangelasi)

Rivaliteet ning juhiks püüdlemine on loomariigiski, seega juba sisse programeeritud. Kasvatuse eesmärk ongi seda tungi siluda, taltsutada ning kindlatesse raamidesse ning normidesse panna. Algul suuliselt, aga kui vaja, siis ka karistustega. Teadvustada arusaam, et on asju, mida ei tohi teha! Mis on keelatud ja mille eest karistatakse.

Pole midagi imestada! Ajakirjanduses müüb negatiivne ja see negatiivne on nakaanud vanemad ning vanematelt kandub see omakorda lastele.

Asutuse pidajal on õiguslik vastutus. Ja kui pole tegu eralasteaiaga, on seadusjärgne lasteaia eest vastutaja omavalitsus. Kusjuures see ongi vallavanema või linnapea mure (möönan:kaudselt), et hommikul tervelt lasteada ja kooli läinud lapsed samal kujul ka õhtul koju jõuavad. Sama loogika pädeb muuseas omavalitsuste basseinide, spordisaalide jmt. osas. Linnapeal on oma haridusüksuse eest vastutav juht, temale joonduvad asutuste juhid, neil on jällegi kasvatajad, õpetajad jne. On vastutusahel ja tegelikult see ei katke. Kuigi, vastutajatele meeldib mitte vastutada ja nihverdada.

Multkiadki õpetavad. Nagu kas või Tom ja Jerry.

Eesti lapsed on üldiselt väga kurjad ja ebaviisakad. Tõin oma lapse Eestisse tagasi ja pole päeva kui koolipäev mööduks rahulikult. Näiteks suvaline laps läheb mööda ja ütleb minu pea alakaalulisele lapsele, "paks", või et tal on nõmedad autod kaasas. Ehk siis mõnitamine on juba paljudel maast madalast veres. Eeskujudeks oleme me ju ise! Kurb, ma nii lootsin, et järgmine põlvkond tuleb hoolivam kuid kahjuks seda ma ei näe...

Rivaliteet ning karja juhiks püüdlemine on ka loomariigiski, seega isendiele juba sisse programeeritud. Kasvatuse eesmärk ongi seda tungi siluda, taltsutada ning kindlatesse raamidesse ning normidesse panna. Kui vaja, siis ka karistustega. Teadvustada arusaam, et on asju, mida ei tohi teha! Mis on keelatud ja mille eest karistatakse.

No lastel piisab põhjuseks sellest kui teine temalt mänguasja võtab või ise teise mänguasja tahab. Ja nii väike laps ei anna veel endale aru oma teo tagajärgedest

Juhtub hullematki. Ameerikas näiteks kõmmutavad juba 3-4 aastasedki ka üksteist või siis oma vanemaid ning vanavańemaid maha. Kui neile laetud käsitulirelvad kätte satuvad. Jäljendavad teles nähtud filmirambosid.

Mo lastel piisab põhjuseks sellest kui teine temalt mänguasja võtab või ise teise mänguasja tahab. Ja nii väike laps ei anna veel endale aru oma teo tagajärgedest.

Laps kasvab, jõud kasvab, ego kasvab, tahtmised kasvavad, probleem kasvab. Ning karistamatuse tunne kasvab - et mina tohin kõike!

Kas paneme iga lapse kõrvale personaalse kasvataja teda valvama? Kuidas muidu saaks kasvataja olla just siis lapse kõrval, kui kaaslane otsustab teda rünnata ?

uh-le: No ei arva et omavalitsus on siin süüdi.Nemad ei valva lasteaias. Lasteaiakasvataja vastutab selle eest, et laste kätte ei satuks ohtlikke esemeid.Lüüa võib muidugi mistahes kõva esemega, aga paberinuga on siiski ohtlikum riist.

Ma arvan, et eelkõige tuleb tegeleda selle agressiivse lapse vanematega. Sinna on maetud põhjus. Ei taha uskuda, et nii väike laps on sünnipäraselt agressiivne.Aga ega keegi näe sinna koduseinte vahele. Aga fakt on, et agressiivne laps tuleb lasteaiast eemaldada kui teatud aja jooksul asi ei parane. See paneb ehk lapse ema-isa aktiivsemalt mõtlema ja tegutsema. Saavad ka erahoidja palgata. Huvitav oleks teada, kas vägivaldsed kurjategijad olid juba lapsepõlves vägivaldsed?

Aga alles oli siin ju artikkel, et laste nuhtlemist peetakse ühskonnaks normaalseks ja terve kommentaarium kihas, et mis lumehelbekesi me kasvatame, ikka kätega vaja õpetust anda. Laps saab kodus füüsilist vägivalda endast tugevamate käest tunda ja elab selle siis omakorda endast nõrgemate pealvälja.

Ja siis ongi okei, kui lapsed omavahel kärbeste jumalat praktiseerivad? Kui ma usaldan oma lapse teiste täiskasvanute hoolde, peavad nemad tagama mu lapse turvaliuse. Kanuti kamp oli ju ka lapsed... Oh well, juhtub, las peksavad.

Isegi kui agressiivsust pidada loomupäraseks, on see kolmeaastastel pigem taandunud. Terariistade kättesaadavus on igal juhul kasvatajate ja töötajate hingel, ei peaks need kodus vedelema, saatigi lasteaias. Antud juhul on selge vastutus kannatuste põhjustamise eest lasteaia pidajal, so omavalitsusel, kelle poole soovitaks pöörduda motiveeritud kirjaga kompensatsiooni vabatahlikuks tasumiseks kannatuste põhjustamise eest. Raha ei anna midagi tagasi, kuid selle eest saab osta nt. teraapiateenuseid. Ja kohtus läheb see nõue läbi kui asutuse pidaja sellest kohe aru ei saa.

Soome lastepsühhiaater Raisa Cacciatore kinnitusel on inimene kõige vägivaldsem kahe- ja kolmeaastasena, kui laps on äsja õppinud ära hammustamise, tõuklemise, löömise, siis seda ta ka tõenäoliselt teeb. Võiksite lugeda ka Jesper Juuli raamatut "Agressiivsus" Aga hiljutu ilmus ka artikkel, kus teadlased uurisid, et agressiivsuse saame pärandina kaasa juba sündides oma esivanematelt ja see agressiivsuse taandumine oleneb aju edasises arengust ja keskkonnast milles kasvame.

Jhnile

pole tegu lumehelbekestega ja kogunemisele lähevad nad oma relvadega.

Peab ka vaatama, mida laps arvutist/telekast vaatab, seal lastele suunatud vägivalda väga palju.

Noo

Miks peab kolmeaastaste rühmas paberinuga nähtavas kohas olema? Sõbranna, kes on koolis õpetaja, ütleb, et käärid, papinoad jms on tal algklassideski lukustatud kapis.

Sellel lapsel on vist väga suured hingemured,kui ta niimoodi käitub.Miski vallandas tema meeletu valu.Sellele lapsele on kohe abi vaja anda.See on suur appikarje täiskasvanutele.

No on ikka küll. Mis vastutus lasteaia töötajatel on? Mitte mingi või? Kui viid oma terve ja rõõmsa lasteaeda, siis võiks terve ja rõõmsa lapse lapse ka sealt õhtul ära tuua ja mitte traumapunkti vahet käia (pluss veel kõike muud).

Kõik algab kodust.