Maailm

PINGE ON ÕHUS: kas Trump saab vahevalimistel lüüa? (28)

Tõnis Erilaid, 6. november 2018, 18:10
ÜLLATUSKANDIDAADI TOETAJAD: Oma plakatitega kõnnivad ringi Vermonti kubernerikandidaadi Christine (varem David) Hallquisti pooldajad. Hallquist üllatas kõiki augustis, kui demokraadid valisid seni peaaegu tundmatu transsoolise inimese oma kandidaadiks.Foto: AFP/Scanpix
Vahevalimised pole ameeriklastele varem kunagi suurt huvi pakkunud. Eelmisel korral käis valimisjaoskonnas vaid 37 protsenti neist, kel olnuks selleks õigus. Tänavu on teisiti. Õhus ripub peamine intriig: kas Donald Trumpi toetavad vabariiklased saavad lüüa ja mis saab siis presidendist endast? Juba eelvalimistel käis üle 37 miljoni inimese. Silmatorkavalt palju oli naisi ja noori ning vähemuste esindajaid, kes tavaliselt toetavad demokraatlikku parteid.

Valimiste eel käis propaganda täistuuridel. Demokraatide poolt lahingusse toodud ekspresident Barack Obama ja Trump loopisid halvastipeidetud solvanguid vastaserakondade pihta, Trump sõitis veel esmaspäeval läbi kolm osariiki, mida peetakse kõhklevateks – seal pole otsustatud, kas minna vabariiklaste või demokraatide leeri. „Demokraadid tahavad meie kalli Ameerika muuta sotsialistlikuks!“ kuulutab Trump. „Vabariiklased võiksid terve (Ameerika) jalgpallimeeskonna kokku panna nendest partei juhtivliikmetest, keda süüdistatakse kuritegudes. Minu administratsioonist ei saanud keegi süüdistust!“ vastab Obama.

Samal teemal

Kuid valimiskampaania käis seekord enamasti rohujuuretasandil. Mõlema partei vabatahtlikud ei jätnud koputamata ühelegi uksele, kandidaadid ise lausa jooksid inimeste järel, et nende kätt suruda ja ennast meelde jätta.

Ekspertide meelest otsustabki valimistulemuse see, kui palju ühe või teise partei pooldajaist viitsib kodunt välja tulla. Kas meelitab Trumpi laialõualine immigrantidevastasus, tema ajal tugevalt edenenud majandus ja vähenenud tööpuudus, või demokraatide veetav pigem naiste- ja vähemusrahvaste õigustele kui majandusasjadele tuginev kampaania. Simatorkavalt on varasemast rohkem kandideerimas naisi ja vähemuste esindajaid. 

Ehk nagu ütles üks politoloog: vastastikku on seekord kaks võimast jõudu – Trump ja anti-Trump. 

Keda valitakse?

6. novembri valimistega vahetub kogu Kongressi esindajatekoda. Sealsel 435 liikmel ongi ainult kaks aastat aega tõestada, et nad suudavad väärikalt oma valijaid esindada ja edukalt uuesti kandideerida. Vahetub ka kolmandik senaatoreist. Nende ametiaeg on küll kuus aastat, aga iga kahe aasta tagant tuleb 35 neist valimistel vastastega rinda pista. 36 osariiki valivad endale kubernere, paljudes osariikides valitakse ka sealset esindajatekoda ning senatit. Valimised on ka omavalitsustes ja sellega veel ei piirduta: paljudes osariikides on rahvahääletus. Ohios näiteks küsitakse rahvalt, kas on vaja seadusega piirata alkoholi kättesaadavust, Washingtoni osariigis aga seda, kuidas muuta relvade ostmist ja kandmist sättivaid seadusi.

Kui ennustuste järgi võtavad demokraadid vabariiklastelt üle enamuse Kongressi esindajatekojas, siis avaneb neil võimalus kaevata president Trumpi tegevus ülemkohtusse või teise võimalusena algatada tema ametist tagandamine. Viimane nõuaks küll senati kinnitust kahekolmandikulise häälteenamusega, mis näib võimatuna. Küll aga saavad demokraadid võimaluse pidurdada või läbi kukutada presidendi esitatud eelnõusid, ja mis üleüldise Trumpi-vastase pahameele tekitamises kõige tähtsam: takistada administratsioonil tegutseda ja palka maksta. See juhtub, kui esindajatekoda ja senat ei jõua rahastamises kokkuleppele.

Valijad on rünnaku all

Valimiste võitjad saavad muu hulgas õiguse muuta iga kümne aasta tagant valimisringkondade piire endale sobivaks ja opositsioonile võimalikult ebameeldivaks. Seda võimalust on agaralt kasutatud. Lisaks nõutakse paljudes osariikides valijalt isikutunnistust, mida paljudel ameeriklastel ei ole. Põhja-Dakotas otsustati, et ka vähemusrahvuse esindajail peab olema tänava ja korteri täpne aadress, kuigi paljudel reservaatide elanikel seda ei ole. Tõsi, föderaalkohtunikud tühistasid valimiskomisjonide otsuse, kuid kas see ka tegelikult aitab, pole veel selge. 

28 KOMMENTAARI

T
... 7. november 2018, 08:22
Tore et Trumpi mõjuvõim senatis taas kasvas. Ehk tuleb peagi lõpp sellele multikulti merkelite ajuvabale poliitikale maailmas.
s
sots on sots on sots 7. november 2018, 05:53
Suured tänud. Seni olin ma arvamusel, et kütusehinnad tõusevad kuna Aktsiisi-Ansip käseb seltsimees Ratasel aktsiise tõsta - vähemalt nii kirjutava 24/7 DELFIs ja ÕL kommentaariumis elavad Tallinna Linnaviletsuse töötajad. Nüüd sain ma teada, et süüdi on hoopis Trump!
Loe kõiki (28)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee