Foto: Alar Truu
Ohtuleht.ee 5. november 2018 17:54
Paremate teemade puudusel tõotab eesseisvate riigikogu valimiste kui mitte ainsaks, siis üheks põhiteemaks kujuneda II pensionisamba saatuse küsimus. Kui teine sammas oleks täitnud talle algusest peale pandud ja lubatud eesmärki, siis poleks ju vajadust teda kritiseerida, veel vähem aga vajadust hakata rääkima samba muutmisest senise kohustusliku asemel vabatahtlikuks. Viimaste andmete põhjal on Eesti pensionifondid tootlikkuselt maailma viletsaimate seas, seda ajal, kui maailmamajandus buumib. Eestis tegutseva 23 fondi puhul aga pane raha kuhu tahes, lubatud puhkust palmisaartel ei terenda kusagilt. Kuna senimaani on sambaga liitunuil õigus ainult liikuda ühest fondist teise, siis on mõistetav, et ka erakonnad on hakanud sellise riikliku sunnismaisuse vastu sõna võtma. Üksteise järel on nii Isamaa, EKRE kui ka Vabaerakond teatanud vajadusest muuta teine sammas selles osalejate jaoks vabatahtlikuks. Kui tervelt pooled parlamendierakondadest on sambareformi poolt, siis on see

Praeguse süsteemi järgi paistab sambasse paigutatud raha suhtes olema rohkem õigusi ahnetel ja ülbetel fondidel ja kindlustusseltsidel kui inimesel endal. Samba üks arhitekte Eiki Nestor küll leiab, et vastutustundetu on ahju remontimise raha eest uus teler osta, kui peaks võimalikuks osutuma fondist raha välja võtta. Aga võib-olla inimene tahakski fondist saadava rahaga ehitada uue ahju selle asemel, et võtta ahju ehituseks laenu ning maksta seda tagasi pensionirahast. Viimase lahenduse peale aplodeeriksid nii pangad kui ka pensionikorraldajad, sest inimest saaks koorida topelt: esmalt võtaks matti pensionirahaga opereerivad erafirmad ning laenuandmise pealt teeniksid ka pangad.

Kogu senine riigisotsialistlik lähenemine eeldab, et inimene on vastutusvõimetu ning kõik otsused peab tema eest tegema riik. Nestori hinnang, et samba vabatahtlikuks muutumisel jääks sinna 723 tuhande inimese asemel alles vaid 100 tuhat, kinnitab aga vaid kahtlust, et tegu on pealesunnitud riikliku püramiidskeemiga.  

Pole siis ime, kui teise samba reformist rääkivad erakonnad korjaksid selle lubadusega hulga valijate toetuse ning nende lisahäälte arv ei pruugi olla sugugi väike.

Samal teemal

Kommentaarid  (3)

Kestvad kiiduavaldused samba autorile 6. november 2018 09:21
Kes vähegi raha ja aja seosest midagi mõikab, saab hästi aru, kes aplodeerib. Maakeeli öeldult on tegu ehtsa tüngaga tulevastele pensionäridele. Fondi haldajate lõug läigib rasvast, aga panustaja näeb seda raha nagu oma kõrvu. Pensionieas saab selle raha eest vaid surnud eesli kõrvu osta. Muidugi ma veidi liialdan, aga nii on arusaadavam, mis tegelikult selle rahaga juhtub.
Pööriöölane 5. november 2018 22:09
Kui pea kogu pangandus ei kuulu üldse Eesti riigile, siis mis pensionisammastest saab üldse juttu olla? See on samasugune asi, kui pensionäri kontot kasutaks eranditult sotsiaaltöötaja. Juhul, kui sel on südametunnistust, siis annab täies ulatuses selle pensioniraha eest kaupu ja teenuseid, kui aga mitte, siis ainult näpuotsaga. Ja kui pensionäril on ehk veel kellelegi oma muret kurta ning õigust nõuda, siis Eesti Riik näib küll olevat välispankade suhtes hambutu.
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS