Õhtulehe spordiblogi

Ville Arike | Uus nurk: miks vajab korvpallikoondis tulemust 

Ville Arike, spordiajakirjanik, 5. november 2018, 08:45
2015. aastal tõid tuhanded Leedu ja Eesti korvpallifännid Läti riigile kõvasti maksutulu. Aldo Luud
Eesti Korvpalliliit andis mõni kuu tagasi Euroopa katusorganisatsioonile ametlikult teada, et soovib korraldada 2021. aasta Vana Maailma meistrivõistluste finaalturniiri ühte alagruppi. Kõik on tore, julge pealehakkamine on pool võitu, aga on siiski üks detail, millele tasub tähelepanu pöörata.

Esmalt siiski suurtest üritustest ja nende läbiviimisest. On rõõmustav tõdeda, et Maarjamaa spordiorganisatsioonid võtavad üha julgemalt ette, taotlevad ja ka saavad erinevate võistluste korraldusõigusi. Praegu, Eesti Vabariigi 100. aastapäeva aastaks on olnud eriti sobiv esitada erinevaid taotlusi ning rahvusvahelised organisatsioonid on neid ka rahuldanud.

Iga suur üritus elavdab mitte ainult riigi spordi-, vaid ka majanduselu ning rikastab mitmegi muu kandi pealt. Suurepäraseks näiteks oli UEFA superkarikamäng maailma absoluutsete tippklubide Madridi Reali ja Madridi Atletico vahel, mis tõi Eestisse tuhandeid jalgpallisõpru Hispaaniast ja mujaltki maailmast. Nendel augustipäevadel oli Tallinnal hoopis teine, elav nägu.

Samuti riigi suure juubeli abiga algavad järgmisel nädalal Tallinnas curling’u Euroopa meistrivõistlused. Tegemist on paarikümne aasta jooksul olümpiamängudel end vägagi tõestanud ala esindusüritusega, kus lööb kaasa suur osa maailma koorekihist. Saabuvate turistidest pealtvaatajate hulka ei saa mõõta superkarika mastaapides, kuid korraliku kolme- ja parimal juhul neljakohalise arvuga kindlasti.

Eelmine nädal tõi uudise, et kergejõustikuliit saab tulevikus järjekordselt korraldada juunioride EMi, võrkpalliliit taotleb Euroopa Kuldliiga finaalturniiri, sulgpalliliit viis septembris läbi poolteist nädalat kestnud noorte EMi. Ja nii edasi.

Siinkirjutaja külastas läinud nädalal Riiat, kus vestles sealse korvpalliliidu peasekretäri Edgars Šnepsiga lätlaste kolm aastat tagasi peetud EMi korraldamisel saadud kogemuse teemal seoses Eesti sooviga suurvõistlus järgmise kolme aasta pärast endale saada. Jutust jäi kõlama, et Läti jaoks oli kõik ainult positiivne, näiteks puhtalt maksude näol laekus tuhandetelt kohale tulnud välisfännidelt riigieelarvesse nädala jooksul üle miljoni euro!

Lisaks märkis lõunanaabrite alajuht tähendusrikkalt: „Korraldustöö võib olla hea, aga sul peab olema ka sportlikus plaanis hea meeskond. Nägime eelmisel aastal Rumeenia kogemust – kodus lõpetati EM tulemusega 0-5, mängud ei läinud täissaalile.“

Ridade vahelt lugedes tähendas see Eestile mitte halvustavat, vaid reaalset soovitust. Meie koondise tulemused pole praegu kõige rõõmustavamad, näiteks kaotasime viimati kodumaal peetud MM-valikmängus Saksamaale 43:86.

Võib arvata, et Euroopa alaliit jälgib – ka Rumeenia-kogemusest lähtuvalt – 2021. aasta EMi korraldajate valikul sedagi, millised on ühe või teise riigi koondise viimase aja tulemused. Otsustamiseni läheb veel veidi aega, nii et ehkki meil MM-sarjas enam midagi mängus pole, on sellest aspektist lähtuvalt soovitav esineda neljas viimases kohtumises nii hästi kui võimalik. See eeldab korraliku koosseisu kokku saamist.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee