Elu

Hardi Tiiduse tütar Maria puhkes saates „Hommik Anuga“ nutma: isa oli mulle hingesugulane (28)

Toimetas Jaanika Vilipo, 4. november 2018, 11:41
Maria Tiidus Teet Malsroos
"Suhe isaga oli väga eriline. Isegi praegu on raske rääkida sellest," puhkes Hardi Tiiduse tütar Maria Tiidus saates "Hommik Anuga" nutma.

"Mida vanemaks saan, seda rohkem mõistan, kui palju ta andis mulle kaasa," rääkis Tiiduse tütar tele-eetris.

Hardi Tiidus oli 63-aastane, kui Maria 1981. aastal sündis. Kui kõrvalolijate jaoks oli Maria isa ja ema suur vanusevahe probleemiks, siis Mariale ei meenu, et ta oleks tundnud selles osas piinlikkust. "Teised ei saanud aru, et ema ja isa vahel oli tõeline armastus," lausus Maria.

Pärast ema lahkumist tegi Maria avastuse ja leidis enda ema kapist ümbriku, kus olid Hardi Tiiduse poolt kirjutatud armastuskirjad. "Kui ma neid lugesin, siis avastasin isast veel ühe külje, mida ma ei teadnud," rääkis Maria. "See, millise kirega ta elas ja armastas, näitas, kui suure südamega üks mees olla saab."

Oma eluajal ei olnud Maria ema nendest kirjadest kunagi rääkinud ning Marial ei olnud teada, et midagi sellist nende vahel on olnud. Hardi oli käinud kohvikus "Kungla", kus raamatupidaja ametit pidanud Maria ema omal ajal enda kolleegidega lõunal armastas käia. Hardi oli naisele kirjakesi salvrättide peale kirjutanud.

Üks kirjadest on eksponaadina väljas ka hiljuti avatud ETV muuseumis.

Maria rääkis saates, et isa käest õppis ta ehk seda, kui oluline ei ole oma elus mitte aianult käia hommikust õhtuni tööl või kasvatada lapsi, vaid elus on veel midagi enamat, mida teistega jagada. "Tema oli kindlasti see inimene, kes tegi seda iga päev. Kuigi isa oli ümbritsetud inimestest, ei olnud tal palju sõpru," mäletab Maria.

Veel meenutas Hardi tütar, et lasteaias ta ei käinud ja nii võttis isa teda kaasa igale poole. Mariale meenub, et isa ümber oli alati meeletu tähelepanu. Samas ei unustanud ta tütart kunagi. Maria lasteaias ei käinud ja nii käis ta isaga kaasas igal pool. Kuigi Hardil võis olla palju inimesi ümber, oli tal alati aega tütre jaoks. "Ta ei jätnud mind kunagi unarusse. Alati tõstis mind esile ja väärtustas seda ühist aega.

Kuigi Hardil oli eesmärk elada vähemalt nii vanaks, et tütar saaks täisealiseks, lahkus mees kaks nädalat enne seda. 8. novembril tähistatakse Hardi Tiiduse 100. sünni-aastapäeva.

Armastuskirjade avastamine oli Maria jaoks suur üllatus. "Ema hoidis seda kõike pikka aega endas. Ta ei olnud selline inimene, kellele meeldeis rambivalgus. ema oli introvert ja ema isa oli tema vastand." Mariale meenub isa alati positiivsena. "Ta tegi kogu aeg nalja. Pani mind laulma, tantsima või rääkis anektoote." Ema olevat olnud see, kes kutsus korrale.

Maria meenutas saates põnevat "küsimuste-vastuste mängu". "Kui ENE köide ilmus ja isa selle õhtul kätte sai, lubas Hardi tütrele selle raamatu hommikul edasi anda. Hommikul oli isa palunud tütrel teatmik avada suvalisest kohast ning ette lugeda mõne küsimuse, et ennast kontrollida."

Naisele ei meenu, et isa oleks kordagi eksinud, ning on ka endale saanud teatud oskuse suuremahulist infot meelde jätta. "Kui ma võrdlen ennast lähikondlastega, siis ma suudan päris suures koguses erinevat infot meelde jätta. Aga ma ei ole seda süsteemselt teinud. See kogus, mis temal oli talletatud ajju, ei ole tavainimese jaoks võimalik," lausus ta. 

Hardi oli Maria sõnul ka suur loomaarastaja. "Ta armastas kõiki elusolendeid! Kui meil oli kodus vanni hiir kinni jäänud, siis võttis ta selle hiire sealt välja ja pani külmkapi alla elama, öeldes, et "meil on nüüd koduloom,"" meenutas Maria üht kentsakamat lugu. 

Isa ei olnud õppetöös aga kunagi Mariat otseselt aidanud, vaid suunas teda leebelt. "Mida kiiremini sa saad aru, kuidas infot leida, seda parem," oli Hardi enda tütart õpetanud ja näidanud sõnaraamatute poole. 

Kuna Maria klassis oli veel tuntud inimeste lapsi, siis ei tundnud naine kordagi seda, et teda kuidagi eriliselt hoitakse. Maria käis omal ajal Tallinna Reaalkoolis, kuigi isa oli soovinud tütart Inglise Kolledžisse panna.

Pärast Reaalkooli lõpetamist läks Maria õppima eesti keele ja kultuuriloo õpetajaks. Kuigi õpetaja ametit ta ei proovinud, tegeleb ta hetkel sellega, et noored teeksid oma otsused lähtudes südamest. "Teen midagi sellist, mis valmistab ka isale rõõmu," arvab Maria. Naisel on plaanis oma isa kirjad lähitulevikus kaante vahele saada. 

Täispikka intervjuud saad järelvaadata siin:

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee