NL ajal koolis on õpetajad mul juukseid peast sikutanud ja käega vastu vahtimist andnud ja ma ei meenuta neid üldse halvasti, sest anti asja eest, kui reflektori varguselt bussi küljest kinni püüti ja kodu toodi, siis ema peale bussijuhi lahkumist ainult nuttis ja see oli ikka päris karm- peksasaamine oleks kergem karistus olnud Ema pisar päästis mind ilmselt edaspidistest jamadest. Isa vist ei saanud sellest kunagi teada. Üks teine karistusmeetod oli nurgas seismine kuni vabanduse palumiseni- ükskord jäingi sinna seisma, kuna omal süüd ei näinud- väga kaua seisin- kõik läksid magama ja ma jäi
Kuidas peaks käituma siis kui teismeline laps otsustab ema füüsiliselt rünnata? Kas tõesti lasta endal juuksed peast ära kiskuda või nägu küüntega veriseks kraapida? Ehk on siiski õigem võtta tarvitusele füüsilise karistamise võtted?
Sisuliselt on inimene loom ...imetaja .. kõigesööja .. kollektiivne... kas kitseema teeb oma valesti käituvale tallele .. mök mök.. või paneb sarvega... Kas koeraema kutsika ülemeelikuse peale haugub .. klähvib .. või teeb korraks "naks-naks".. Kas ema kass oma pojale nurrub ja näub kui ta midagi valesti teeb... ei .. poeg saab käpaga.. seda valusamalt mida valemini tegi... On siis inimene loomast erinv ??
Need lapsed, kes kodus peksa saavad, nendega on koolis kõige keerulisem. Kuna nad alluvad ainult peksule, siis koolis pole võimalik neid disiplineerida. Rääkides irvitavad näkku ja näitavad keskmist sõrme ja saadavad p.r.s.e.
Jah. Täitsa nõus. Head lapsed kasvavadki ilma vitsata. Kes head last nüpeldama kukub on ise hea keretäie ära teeninud! Kuid on ka halbu, pätipoisse, sulipoisse ning muidu igasugu kraadesid. Need kasvavad jälle inimesteks vitsahirmus või karistuse kartuses. Kõike ei saa ühte patta panna. Sama täiskasvanutega, aga parem mokk maas. mis ma omale ikka kriban.....
Siin enamik inimesi ei ole ju suuremaks mõttetedgevuseks võimelised ja lapse kasvatamine nõuab ju aega ja viitsimist ka. Hoopis lihtsam ju lasta lapsel omapead kasvada ja kui asjad käest ja lapsel pahandused, siis paar hoopi ja läheb jälle endistviisi edasi.
Head lapsed kasvavad tõesti vitsata, halvad mitte. Ja kahjuks ütleb juba piibelgi, et inimese mõtted ja teod on kurjad juba maast madalast. Nii et paluks vitsaandmist mitte üle dramatiseerida ja õppida vahet tegema peksmisel ja asja pärast vitsasaamisel.
Olen oma kõiki lapsi regulaarselt peksnud ja nad on mulle selle eest hiljem tänu avaldanud. Need õppetunnid jäävad kogu eluks meelde. Vahest praegugi, kui lapsed külla tulevad, saavad kõigepealt uksel maksahaagi. Aga nad teavad, kuidas vanematest lugu pidada.
Mina pole oma lapsele küll vitsa andnud ja siiamaani olen kõik sõnadega väljendanud aga ma ise olen oma lapsepõlves seda vitsa saanud nii et tolmas aga kas oli seda väärt ei pigem oli see nagu hirm millega lapsi kasvatati ja oma lapsi ma nii ei kasvata mitte kunagi,et peaksid kartma rääkida ja mõelda mis nüüd küll tuleb!
Aga mida siin imestada - väga suurel hulgal noortest lapsevanematest on keskkoolgi lõpetamata. Mitte, et see laste kasvatamisel otseselt palju aitaks, aga natuke see olukorda ikka peegeldab. Kui teadmised või soov teadmisi hankida puudub, siis kasvatadki lapsi nii nagu kasvatati ennast. Argumendiks on - mina sain tappa ja kasvasin korralikuks inimeseks. Lapse ilma rihmata kasvatamiseks on aga vaja aega, oskusi ja armastust (mitte ahviarmastust)
Kui noor naine lapseootele jääb, peaks lapsevanemate kool olema kohustuslik. Ja mitte ainult beebiga toimetulekuks, vaid vähemalt 7 aastaks ette.
Tänu sellele, et sain vitsa, ei kasvanud minust pätt. Aitäh emmele. Ka loom karistab oma lapsi valuga. . .aga kui palju ja kuidas, see on juba teine teema.
Nii võiks ka kiusu ja jonnivale vanaemale rihma anda.Purjus vanaisa koht oleks selle eest kaks nädalat kartsas istuda.Parim lahendus on muidugi nad maha jätta tugevama õigusega,las jonnivad uhkes üksinduses.
Minu isa ei olnud alkoholik. Oli väga tark ja kahte kõrgharidust omav inimene. Ja kasutas küll minu suguse lontruse kasvatamisel püksirihma vahetevhel, kuna sõnadest kasu polnud. ;)
lapsel oli kyll vitsaraag kapi otsas..algul sai see tuppa toodud kindlal põhjusel..laps VALETAS...sai ka korra siuhti vastu sääri...edaspidi aitas sellest kui silmad vitsa poole tõstsid....senini ei valet ega inetusi..korralik inimene kasvas
Mitte Eesti vanematel, vaid INIMKONNAL puudub oskus lapsi ilma vitsata kasvatada. Arvestage seda et igas riigis milles vitsad keelatud on iive negatiivne ja selleks rahvaarv päris nulli ei kaoks tuuakse sisse vitsaga kasvatatud inimesi välismaalt. Rahvastiku taastootmine põhines kogu inimkonna ajaloo vältel sellel et osa peresid on suured ja suured pered omakorda kasutasid karmi korda.
Löömise õpib ta ilma sinu abitagi, hoovis ning tänavalgi selgeks. Ja ega sul ei olegi aega 24/7 tundi temaga tegeleda elu tahab elamist ning tööl tuleb käia, raha teenida. Ning pere on poolik ja isa rollist jääb puudu, sest too rügab Soomes ja käib vaid paar korda kuus kodus. Või on abielu juba lõhki läinud ning isa asemel on mingid vahelduva, hoolimatud elukaaslased.
Kas pole utoopiline loota, et iga meie lapsevanem, ka väheharitud ning rängalt ületöötanud on esmaklassiline lastepsühholoog ning lausa "Makarenko"? Isegi õppinud ning eriharidusega pedagoogidki ei saa vahel omaenda omadegagi hakkama. Kahjuks tean juhuseid, kus pedagoogi enda pojast on kasvanud p ä t t ning kurjategija. Tütrest aga L##S.
Ühtset retsepti ei ole. isegi ühes peres on lapsed väga erinevad. Kuigi neid kasvtatakse ühtemoodi. Mina näitks olin arglik, häbelik ning tagasihoidlik "Arno", minu vanem vend aga hulljulge, isepäine ja seiklushimuline "Toots", kes poleks suutnud pudeliskipaigal püsida. Seega - ühele piisab heast või karmist sõnastki, teisele jääb urvaplaastristki väheseks.
aru ma ei saa, lapsele, kes ennast kaitsta ei saa , võin peksa anda, aga täiskasvanule, kellele tahaks vastu pead anda, ma seda ei tee sest tema saab end kaitsta ja mina saan karistada ja siis peksangi last ja õigust jääb ülegi veel nagu enamustest kommidest lugeda võib
Ma sain traumeeritud viieselt käest lahti tõmbamine. Murdumine 7 aastat hiljem täiskasvanutega. Häbi on,et see nii käest läks vigastatud hinge tõttu kui olin teismeea lõpus.
Aetakse jälle segi kaks asja. Peks ja karistus. Peksta ei tohi. Karistama aga vahel peab. Vitsaga vastu sääri andmine pole peks. Aga Tallinn ja teised linnad on täis neid karistamatuid lapsi, ja vastutasuks tõepoolest peksavad neid, kes neid ei karistanud.
Kuidas on nii raske aru saada, et kõik saab alguse sinust endast, kui lapsevanemast? Kui sa ei tunne armastust oma vastsündinud imiku vastu, siis otsi abi. Küsi nõu, kui on raske beebiga alguses hakkama saada. Kuid hoia teda ja anna talle kindlustunne ja õpeta talle armastust ja mis on õige ja mis on vale. Väikelapsel pole ju elukogemusi, kuidas saaksid need tal olla? Kuid sinul, tema vanemal, ju on. Kui sa oma last temaga rääkimise asemel lööd, miks sa siis imestad, kui tema ka sind lööma hakkab, kui suuremaks ja tugevamaks kasvab? Kuid siis on juba hilja talle õpetusi jagama hakata.
räägin juba aastaid, meil on tarvis koolides sisse viisa kasvatueriala aine,kuidas need praeguse ajastu vanemad siis isetarkuriteks saavad saada, loogiline et õpetada,kõik ei saa ju kasvatusteadustesse minna.Kuna ajastu on hoopis teine olnud juba tükim aega, siis ka tuleb riigil koolidesse muudatused sisse viia ainetena.Kui näeme enda ümber päevast päeva tänavatel pinkidel, bussides, trammides ja neid oodates igal ajal juba purjalkil ja narkouimas kodanikke, kes räuskavad, kaklevad jne...peetakse normaaluseks, neid ei kutsuta korrale, siis kuidas kodudes lapsed saavad sõnakuulekaks.
Näha, et see vitsata kasvamine kohe mitte ei aita. Niivõrd palju on pätte ja pohhuistliku käituimisega noori kes ei austa kedagi. Õpetajad on nendejaoks rämps. Teevad mida tahavad. Kui häält tõstad süüdistavad sind löömises ja kinni lähed sina mitte nemad....