Ilm ja loodus

Tarmo Soomere miniloeng: kuidas end veenda, et kliima soojeneb? (20)

Rainer Kerge, 3. november 2018, 00:01
Tulevikus võib siin laiuskraadil enamasti vaid unistada sellest, et hüppad saunast otse kohevasse lumehange.Foto: Vida Press
„Praegu on maakera kliima soojenevas tsüklis, uut jääaega on oodata umbes 50 000 aasta pärast,“ ütleb Tarmo Soomere. Eesti Teaduste Akadeemia president Soomere pidas Õhtulehe palvel lühiloengu kliima muutumisest. Jutust koorus muu hulgas välja fakt, et metsade raiumine tõstab keskmist temperatuuri. Siin on konspekt Soomere loengust.

„Kliima üks orgaanilisi omadusi on see, et ta peabki muutuma ja Maa ajaloo jooksul on kliima muutunud tohutult. Maa seisukohalt on temperatuuri üles-alla käimine päris normaalne.

Samal teemal

Ega me rohkem kui miljoni aasta taha väga täpselt kliimat mõõtma ulatu, aga kaudsed andmed näitavad, et umbes 50 miljoni aasta eest oli maakera keskmine temperatuur 13–14 kraadi kõrgem kui praegu. Seda on päris palju. Ookeanipind ei saa tõusta rohkem, kui selle vee jagu, mis on maakeral praegu jääs – see tähendab, et toona oli maailmamere tase 40–50 meetrit kõrgemal kui nüüd.

Teada on see, et maakera temperatuuri tõus, ka praegu, ei ole ühtlane ajas ega ruumis. Maad soojendab Päike alati ühest küljest ja kõige tugevamini troopikas. Nii nagu vaid ühest servast kuumenevas supipotis kandub soojus eri kohtadesse laiali erineva kiirusega, määravad ka Maal soojuse levikut hoovused, tuuled ja mäestikud, ja nad teevad seda väga ebaühtlaselt.

See, et soojus levib väga keerukaid teid pidi ja et mõni koht võib jääda päris külmaks, on vältimatu pöörleval planeedil, millel on atmosfäär ja mida suurelt jaolt katab vesi.“

Tähtsad on energiahulk ja selle püüdenurk

„Keskmise temperatuuri üles-alla käimisel on kaks olulist aspekti.

Esiteks ei ole Päikeselt tulev energiavoog päris konstantne – kord on päikseplekke rohkem, kord vähem.

Teine ja natuke peenem aspekt on Maa pöörlemise telg ja teekond ümber Päikese. Kui paneme palli näpu otsas pöörlema, hakkab ta võbelema – ja samamoodi võbeleb natuke ka Maa oma teekonnal ümber Päikese. Kui tema telje asend pisut muutub, muutub ka erinevatesse kohtadesse tulev Päikese soojuse hulk. See tähendab ka ilma ja kliima muutust konkreetses kohas.

Maa orbiit on vahel päris ümmargune ja vahel jälle välja venitatud. Niisugused võnked käivad jämedalt 100 tuhande aasta tsüklis ja paistavad viimase miljoni aasta Maa keskmises temperatuuris üsna selgelt välja. Praegu oleme soojenevas tsüklis. Pikem prognoos ütleb, et veidi peaks veel minema soojemaks ning uut jääaega on oodata umbes 50 000 aasta pärast.“

Tartu maratoni indeks – kindel märk soojenemisest

„Ühe tõendi, millega end veenda, et Maa kliima muutub, leiab viimase 10 000–20 000 aasta Eestimaa ajaloost. 20 000 aastat tagasi oli siinmail päris mitme kilomeetri paksune jääkilp, praegu mitte. Aga see, et nädala alguses oli päris külm ning hetkel on akna taga raagus puud, ja suvel ometi üsna soe, on ilma omadus. Vahe on selles, kui pika aja jooksul asjad muutuvad.

Me elame Eestis selles mõttes hea koha peal, et saame temperatuuri muutumist käega katsuda. Viimase 50 aastaga on meie maa keskmine õhutemperatuur kasvanud ligi kahe kraadi võrra. Lumi- ja jääkatte pikkus talvel on hea indikaator selle kohta, kas on läinud soojemaks või külmemaks, sest me teame, et allpool nulli sajab lund ja pealpool nulli vihma.

Soojenemine on protsess, mida me saame jälgida kasvõi selle kaudu, kui sageli jäävad ära Tartu maratonid. 30 aastat tagasi oli Tartu maratoni ajal peaaegu alati lumi maas, nüüd on maratoni toimumine pigem juba erand kui reegel.

Lisaks: Eesti rannikud kuluvad palju kiiremini kui enne. Üks põhjustest on see, et rannaliiv on talvel pikalt lahtine, pole külmunud kuni jaanuari keskpaigani. Külmunud rannaliivale ei tee lained midagi, see on nagu betoon, aga kui liiv pole külmunud, suudavad lained seda kergesti liigutada. Rannapurustuste kiirenemine on üks asju, mis näitab, et veetemperatuurid on tõusnud.

Maa kui terviku soojenemist näitavad temperatuurimõõtmised, mis ulatuvad usaldatavalt tagasi 130 aasta jagu. Laiemas mastaabis näeme kliima soojenemist Arktika jääkatte pindala muutumise kaudu: see on viimase 30 aasta jooksul kõvasti vähenenud, suvisel ajal jääga kaetud merealade pind on kahanenud isegi paar korda.“

Mets määrab, kas läheb soojemaks või külmemaks

„Erinevalt paljudest muudest asjadest – näiteks tuule kiirusest ja päikesekiirguse hulgas – on temperatuuri mõõta äärmiselt lihtne. Kaht väärtust saame usaldada. Normaalrõhul jäätub vesi temperatuuril 0 kraadi ja läheb keema 100 kraadi juures. Kui see vahemik sajaks jagada, on skaala üsna täpne, üldiselt arusaadav ja usaldusväärne. Samas me teame, et temperatuuri, mida me mõõdame, mõjutab mõnevõrra see, kus me mõõdame.

Seega: muutes metsade tasakaalu, tekitame veel suurema ebaühtluse maakera soojenemisse ja jahtumisse. Metsa olemasolu või puudumine annab praeguseks aset leidnud temperatuurimuutumises umbes sama tulemuse kui maakera atmosfääri soojenemine. Kui raiume metsa maha, siis selles kohas läheb kraadi võrra soojemaks. Metsasuse muutumine tüürib mingis mõttes seda, millises piirkonnas läheb külmemaks ja millises soojemaks. Metsa olemasolu võistleb oma mõjult globaalse soojenemisega.“

Kas me tõesti ei suuda muuta atmosfääri koostist?

Tarmo Soomere: „Ajaloolised andmed ütlevad, et Maa keskmine temperatuur ja süsihappegaasisisaldus atmosfääris on väga tihedalt seotud. Inimkond on suutnud süsihappegaasi osakaalu atmosfääris tõsta peaaegu poolteist korda.

Samas on meil alust loota, et kui me võtame ära kogu süsihappegaasi, mis me oleme paisanud õhku, ja veel teist samapalju, peaks Maa temperatuur kõvasti langema.

Inimkond on ju juba praegu nii võimekas, et on suutnud 50 aastaga üht olulist parameetrit meie atmosfääris kõvasti muuta – no miks ta ei suuda seda siis teisele poole muuta? Suudab küll!

Selle jaoks on tehnilised vahendid olemas. Küsimus on tahtmises ja hinnas.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee