Eesti uudised

Peletad ämblikke ja herilasi leeklambiga? Nii süütad hoopis kodu! (1)

Liis Vaksmann, 4. november 2018 13:53
PÕLEMA: Piisab vaid sädemest, et maja süüdata. Pilt on illustratiivneFoto: Vidapress
Eestis saab kõige enam tuleõnnetusi alguse lahtise tule hooletust ja valest kasutamisest, kuid  on selliseidki juhtumeid, mille peale esimese hooga ei tulekski: näiteks saab põleng alguse ämblike ja herilaste leeklambi abil peletamisest. 

Ameerika Ühendriikides said päästjad teisipäeval väljakutse ühte eramajja kus selgus, et üks mees oli leeklambiga ämblikke tapnud, kuid kogemata pannud selle käigus ka majale tule otsa. Õnneks suutsid tuletõrjujad tulele peagi piiri panna, ent teine korrus ja pööning said tugevalt kahjustada. 

Muhus ei meeldinud ühele peremehele ämblikuvõrgud tema maja seinal ja nii otsustas ta nendest vabanemist need põlema panna. Maja seintel oli aga süttivat materjali küllaga, mis aitas tuleleegil võimust võtta ning viimaks jõudis see ka maja räästani. Räästas, nagu Muhu saarele kohane oli roogudest ja seetõttu levis tuli katuseharjani välja. Peremees üritas küll hoonet kustutada, aga edutult. 

Põlengust teatasid häirekeskusele naabrid, aga paraku tuli teade selle talumaja päästmiseks liiga hilja, mistõttu jäi majast alles vaid hoone karp. Tuli oli maja niivõrd palju kahjustanud, et elamuna polnud sealt enam midagi kasutada.

Kus suitsu seal tuld

Selle aasta juunis põles Viljandi vallas Ülensi külas turismitalu viiest hoonest koosneva hoonetekompleksi peahoone. Tulekahju sai alguse korstnaga ühendatud ventilatsioonilõõrist, kuhu peremees mesilaste peletamiseks põleva paberi oli visanud. Sellest süttis aga puitmaterjalist lõõriosa ning tuli levis edasi seinte ning lagede vahele.

2011. aastal soovis üks noormees oma puidust kuuri pööningul elanud vapsikuid välja peletada. Selleks süütas ta riidetüki, lasi sellel natuke põleda ning seejärel kustutas riidetükil leegi. Riidetükk jäi hõõguma ja suitsu eritama. Selle suitsuga üritas ta pööningult vaablased välja peletada ja seejärel pesa hävitada. Pööningul olid aga vanad heinad ja paraku sai ta ühel hetkel vaablaselt nõelata ning pööningult põgenedes jäi riidetükk pööningule või kukkus sellest säde välja (täpsemalt ei saanudki teada). Pööningul olnud põlevmaterjal aga süttis ning kogu hoone põles maani maha. 

PÕLEMA: Piisab vaid sädemest, et maja süüdata. Pilt on illustratiivne. Foto: Vidapress

2015. aastal avastas üks töömees, et tema „objektil" on ühes korteris suits. Täpsemalt uurides avastas, et köögi laual on põlenud pabersalvrättide pakk, kuid see oli ise ära kustunud. Laual oli ka kolmeliitrine klaaspurk, mis oli vett täis. Selgus, et purgile langes päike ning veega täidetud purk toimis luubina ja süütas paberipaki.

Kuid ka kuumapüstoli, fööni või muu taolisega torude soojendamisest tekkivad tulekahjud pole sugugi haruldased ja neid juhtub igal aastal. Selle aasta veebruaris näiteks põles Võru vallas Vastseliina alevikus elumaja korteri köögi sein, mis süttis torude soojendamiseks kasutatavast ja järelevalveta tööle jäetud föönist. Föön kuumenes üle ja süütas seina. Samal veebruarikuul süttis kuumapüstoliga torude sulatamisel ka elumaja vahesein Mustvee linnas Narva tänaval.

Torude soojendamisest kuumapuhuri või fööniga on olnud rohkem juhtumeid, kuid ühe juhtumi puhul tuli ilmsiks veel üks oht - toru ja selle läheduses olevat põlevmaterjali mitte ei kuumutatud liialt, vaid kuumapuhurist lendas välja säde. Naisterahvas püüdis hoone välisfassaadi ääres olevat veetoru soojendada kuumapuhuriga. Töötamise ajal märkas ta, et puhurist lendas välja säde, mis sattus fassaadi konstruktsioonidesse ja juba mõne aja pärast hakkas seinast suitsu tulema ning teha polnud enam midagi. Hoone sisuliselt hävis perenaise silme alla. Tegemist oli vana talumajaga, mis oli suuremas osas renoveeritud. 

Seega peaks alati enne kuumapuhuri kasutamist tuleohtlikus keskkonnas kontrollima, kas puhurisse ei ole sattunud põlevmaterjali - paberit, tolmu, ämblikuvõrke vms, kuna puhuri kuumutamisel seal olevad põlevmaterjalist võõrkehad süttivad ning lendavad sealt varem või hiljem sädemetena või põlevate/hõõguvate tükkidena välja.

Lemmikloomad tembutavad

Ühel 24. veebruari õhtul hävis Viljandimaal Tarvastu vallas Suislepa külas tulekahjus elumaja, kus tuli sai ilmselt alguse vabariigi aastapäevaks lauale asetatud küünlast, mille võis kass ümber ajada. Kodus oli põlengu puhkemise ajal peretütar, kes suitsuanduri signaali peale teiselt korrusel alla tuli ja majast välja pääses. Tulle jäid aga kaks koera, kaks kassi, 16 madu, paar gekot, tarantel, kilpkonn, akvaariumikalad ja erilised prussakad.

Paar aastat tagasi puhkes veebruari kuus Põlvamaal Leevi külas tulekahju elumajas, mille tõttu sai tahma- ja kuumakahjustusi köögi sisustus. Selgus, et tulekahju põhjustas kass, kes oli sisse lülitanud röstri, mis üle kuumenedes põlema süttis.

Samal aasta kevadel said päästjad väljakutse Viimsisse, kus põles korteri köök. Päästjad tegid sündmuskohal kindlaks, et korteri köögis oli tõenäoliselt kass lülitanud kogemata sisse puutetundliku keraamilise pliidi. Pliidile oli pandud võileivagrill, mis kuumusest süttis. Samuti pani võileivagrill omakorda põlema köögi tööpinna.

Foto: Vidapress

Lahtise tule puhul tuleb ohutuse tagamisele pöörata erilist tähelepanu!

-Kahjuritõrje vahendina ära kasuta lahtist tuld!
Nii mõnigi tulekahju on kodus alguse saanud, kui  kahjuritõrje vahendina kasutatakse lahtist tuld. Halvimal juhul on tuleleegile läheduses igati sobiv materjal ning sellisel juhul võib kiiresti süttida terve maja. Näiteks herilase pesa avastamisel ei tohiks sellealase kogemuse ja kaitseriietuseta minna seda ise torkima, vaid pesa likvideerimiseks tuleks appi kutsuda mõni kahjurite tõrjele spetsialiseerunud firma.

-Hoidu ülekütmisest ja ära sulge siibrit liiga vara!
Kütmisel soovitame järgida põhimõtet - korraga vähem, aga sagedamini. Ahju, pliidi ja kamina läheduses ei tohi olla mööblit, vaipu, küttepuid, pappkarpe ja muid kergesti süttivaid esemeid. Hoolega peab jälgima, et siibrit ei suletaks liiga vara.

-Hoidu lahtise tule kasutamisest torude sulatamisel!
Korralikult soojustamata torude jäätumine on sage probleem külmade ilmade saabumisel. Torustike külmumise vältimiseks tuleb torustikud katta lisaisolatsiooniga. Mingil juhul ei tohi jäätunud torusid sulatada lahtise tulega, näiteks leeklambiga. Jäätunud torude sulatamiseks soovitame kasutada soojakaableid või järelevalve all olevat soojapuhurit.

-Ära koorma elektrisüsteeme, ära kata puhureid ja elektriradiaatoreid!
Kui lisasoojuse saamiseks on vaja kasutada elektrilisi radiaatoreid või soojapuhureid, tuleb seda teha mõistlikult, et elektrisüsteemi mitte üle koormata. Soojapuhureid ja radiaatoreid ei tohi riideesemetega kinni katta.

-Kontrolli suitsuanduri korrasolekut!
Elusid päästab ainult töökorras suitsuandur! Testi, kas sinu kodus olev suitsuandur töötab. Vajadusel vaheta patarei ja pühi andurilt tolm.

-Kutsu enne kütteperioodi algust korstnapühkija!
Tuleõnnetuste vältimiseks peavad enne kütteperioodi algust saama korda nii majade ahjud kui ka korstnad. Küttesüsteemi korrasolekut peab regulaarselt kontrollima kutseline korstnapühkija. Kütteperioodi alguses väljakutsed tahmapõlengutele sagenevad, samuti teated sisse ajavatest ahjudest ning suitsu täis korteritest. See näitab, et osadel inimestel on siiski küttesüsteemid hooldamata ja algavateks jahedamateks ilmadeks ette valmistamata.

Küsimuste korral pöördu päästeala infotelefoni 1524 poole

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee