Eesti uudised

Tartu ülikooli kliinikumi ründasid sügelised: 44 töötajat on haiged (12)

Arvo Uustalu, 1. november 2018, 21:55
30 SEKUNDIT: Kliinikumis on mitmesse kohta üles seatud desinfitseerimisnurgad. Aldo Luud
Kolmapäeval teatati sügelistepuhangust Tartu ülikooli kliinikumis, kus eilse seisuga on nakatunud 44 meditsiinitöötajat.  

Sügelisi kandval väga haigel patsiendil oli muu hulgas ka nahalööve ning kuna tegutseda oli vaja kiiresti, jõudis ta enne sügeliste diagnoosi nakatada 43 temaga kokku puutunud õendus- ja hooldustöötajat ning ühe arsti. Patsiente nakatunute seas pole. Nakkust kandnud patsient on teistest patsientidest eraldatud ning konkreetsesse intensiivraviosakonda praegu uusi haigeid sisse ei võeta. Kliinikumist tõdeti, et osakonnas tööjõu nappust oodata ei ole, sest nakatunud töötajad saavad ravi ja seega ei ole nad ka nakatusohtlikud. Kõnealusel haigel oli sügeliste raske vorm, mis on ülimalt nakkusohtlik. Kellega tema varem kokku puutus, pole kliinikumis teada. Perearstiga palutakse ühendust võtta ka neil, kes septembrist novembrini kliinikumi külastasid ja on sügelust tundma hakanud.

Kliinikumi sisekliiniku nakkushaiguste osakonna juhataja Matti Maimets ütleb, et sügelistes pole midagi ebaharilikku ning neid tuleb lasteaedades ja hooldekodudes ka tänapäeval ette. Kuid niisugust juhtumit näeb ta oma pika arstikarjääri jooksul siiski teist korda. 

Terviseameti epidemioloogilise valmisoleku büroo epidemioloog Irina Dontšenko kinnitab, et infektsioonikontrolliteenistus on võtnud olukorra kontrolli alla: haiged on ravitud, korraldatud on personali igapäevane ülevaatus ning jagatud on infolehed personalile ja patsientidele. „Sügelised ei kuulu aastast 2013 kohustuslikule registreerimisele kuuluvate nakkushaiguste nimekirja ning sarnane seisukoht on pea kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides,“ sõnab ta. Seetõttu pole ka täpsemat ülevaadet sügeliste esinemise kohta Eestis. 

Viimased terviseameti käsutuses olevad statistilised andmed sügelistesse haigestumise kohta ulatuvad aastasse 2012, kui registreeriti 1013 sügeliste juhtu. Ka varasematel aastatel oli sügeliste juhte tuhande ringis. Enim juhte oli 2008. aastal – üle poolteise tuhande. Ka suurimad puhangud jäävad neisse aastaisse ning mõlemad olid hooldekodudes. 2008. aastal nakatus ühes hooldekodus sügelistesse 25 inimest ning 2010. aastal nakatus hooldekodus 55 inimest. Dontšenko sõnul puuduvad andmed meditsiiniasutustes esinenud puhangute kohta.

Kliinikumi sisekliiniku nakkushaiguste osakonna juhataja Matti Maimetsa sõnul pole paanikaks põhjust. Aldo Luud

Sügeliste tekitaja on parasiit – sügeliselest

Pärast nahale sattumist tungib lest naha pindmisesse kihti, kuhu uuristab 0,5–1 cm pikkuse käigu ja muneb munad. Terviseameti koduleheküljel avaldatud info järgi levivad sügelised endeemiliselt arengumaades, kuid Eesti viimase aastakümne kogemus näitab, et kehvad elutingimused ei ole määravad. Eriti nakkav on koorik, seda suure lestade hulga tõttu nakatunu nahas. Kliinikumi juhtumi puhul paraku nõnda oligi.

12 KOMMENTAARI

n
norra sügelised 3. november 2018, 08:58
mis siin keerulist - sügelised on samad, avaldumisvorm erinev. Vt koorik e norra sügelised. Aga need peaks lausa näkku kargama - paneb imestama, et neid ära ei tuntud.
Loe kõiki (12)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee