Eesti uudised

VIDEO | Metsas kuuli saanud Taimo süüdistab politseinikke saamatuses: politsei on rahva abiks loodud, mitte ülbitsemiseks (76)

Ohtuleht.ee, 31. oktoober 2018, 20:58
Taimo Põesaste "Pealtnägija" / Facebook
Ööl vastu 29. augustit sai 36aastane Taimo sai kuuli kõhtu ja kätte, kuid jäi imekombel ellu. "Tõstsin pluusi üles ja vaatasin, et kõhus on auk sees ja verd jookseb," kirjeldas mees Kasispea külas aset leidnud konflikti tulemust.

Laskmiseni viis absurdne arusaamatuste ahel, kus ettevõtjat peeti metsavargaks, vahendas "Pealtnägija". Kannatanu ja tema perekonna sõnul mängis sündmuste eskaleerumises suurt rolli politsei korduv saamatus ja soperdamine.

Taimo Põesaste firma vedas lepingu aluses Otsa talu õue palke. Kuna tehnika aeg on kallis, käis töö ööpäevaringselt.

Politsei sai väljakutse 28. augusti hilisõhtul. "Esimeseks teateks politseile oli see, et seal ühe kohaliku elaniku arvates võidakse varastada metsa või metsamaterjali selles külapiirkonnas," ütles Ida-Harju politseijaoskonna juht Valter Pärn.

Kaebuse tegi naaber Tarmo, tallinlane, kes seal juba aastaid suvitab. Koos politseiga saadigi traktoristil sabast kinni. "Traktoristil ei olnud esitada ühtegi dokumenti, mis kinnitas, et see, mis ta teeb, on õige. Ta valis ise tööandja numbri ja andis telefoni politseile, et nad saaks tööandjaga vestelda," meenutas Pärn.

Kuna traktorist rääkis vene keelt, mida Taimo ei räägi, oli tema kontaktiks Taimo isa Eimar, kes töötab sama firmas autojuhina. Esimene kõne tuli 23.30.

"Helistas ja andis telefoni üle politseinikule, naispolitseinik oli, kes siis ütles, et teil metsavargad, tuleb metsa tulla, sinna traktori juurde, kus te raiute praegu," ütles Eimar. "Täpselt nii ütleski. Süüdistas meid metsavargaks."
Taimo ei tahtnud alguses metsa minna ja soovis asjaga edasi tegelda hommikul.

Pärna sõnul jäi aga pärast mõningast vaidlust arusaam, et firma omanik läheb metsa kohale. "Kahekümne minuti pärast helistati neile uuesti ja uuriti, kus nad siis on. Siis öeldi, et ei, nad ikkagi sinna ei tule. Aga siis juba vestles teine politseinik ehk esimese kõne rääkis üks politseinik, teise kõne pidas teine politseinik," seletas Pärn.

Eimari sõnul lubas politseinik, et arestib traktori ja viib traktoristi arestimajja.

"Politseinik selgitas, et kui te ei ole nõus tulema, ei ole nõus meile selgitama, siis see asi võib lihtsalt lõppeda sellega, et me oleme sunnitud selliseid asju, selliseid samme astuma. Et paneme selle traktori seisma, võtame selle traktoristi sealt kaasa, lähme temaga politseijaoskonda, hakkame asjaolusid selgitama. Ja selline, jah, see sõnum tõesti sellele ettevõtte esindajale oli. See ei olnud kindlasti ähvardus," kinnitas Pärn.

Otsustav oli see, et politsei lubas traktori arestida - Põesasted läksid öösel metsa ning kaasa tuli ka Taimo ema Härna Põesaste.

Perekond Põesaste väidab, et nad kupatati öösel ähvardustega öösel metsa. Politsei ütleb, et ei saanud aru, et nad siiski tulevad.

Ida-Harju politseijuhi sõnul selgitati olukorda ka väljakutse tegijale ning mindi laiali.

"Kui teiselt poolt öeldi, et ei, nad siiski kohale ei soovi tulla, siis tuligi see otsus, et okei, las see asi jääb praegu selliselt ja mindi minema. Otsustati, et need teadaolevad andmed ei ole nii põhjalikud, et nende pealt nüüd kahtlustada, et tõesti võib olla väga kindel selles varguses. See võis olla ka eksitav info, kuna teate tegija ei öelnud ju seda raudkindlalt, et raudselt varastavad talt seda," selgitas Pärn.

Põesasted jõudsid sündmuskohale poole ühe paiku öösel. Valitses vaikus ja pimedus, traktor seisis. "Traktorist oli pimeduses seal traktori peal ja mitte ühtegi hingelist ei olnud seal," meenutas Härna.

"Temal oli liikumiskeeld pandud. Juht istus sees, ilma tuledeta. Küsisin, mis juhtus. Temal liikumiskeeld. Siis mina ütlesin, et aga tee tööd edasi, et kui politsei pani sul liikumiskeelu ilma asjata, las ta siis tuleb siia ja ütleb, mis põhjusel ta selle pani," seletas Taimo.

Siis nägid Põesasted taskulambiga meest nende poole tulemas.

"Tahtsime siis minna küsima, et kas tema siis kutsus või mis see probleem on, aga sinnani ei jõudnudki. Enne tuli rakett," ütles Taimo.

"Arvasin seda, et eks ta tahab teist raketti kindlasti veel lasta, et eks see raketipüstol tuleks ta käest ära võtta siis, et ta enam nii ei teeks. Ja siis lisasin vähe sammu ja läksin sinnapoole ja jõudsin temani. Aga siis tema ei laadinud enam raketipüstolit, vaid üks vöökott või selline üle kaela kott, võttis selle, viskas üle õla maha ja krabas sealt püstoli ja siis hakkas sellega laskma," rääkis Taimo.

"Mina jooksin sinna, aga ega ma ei saanud enam haarata, enne olid minul kuulid küljes juba, siis sain mina alles haarata. Ja siis püstol tal vist kiilus kinni, nad räägivad. Ja siis üks püstol oli minu käes ja siis sai teda veel maadelda ja suruda," sõnas Taimo.

"Aga siis, nagu see mõte järgi jõudis, nii ma kargasin talle kallale. Rabasin selle püstoli käest ära, see hetkega oli minu käes. Siis muidugi löök näkku, see lõi ta pikali. Ja siis nii kaua ma tampisin teist, kui sain ta nähtavale, ta käed. Ma võin iga hetk seal kuuli saada, seal valikut mul ei olnud lihtsalt," nentis Eimar.

"Eks oli ikka mõni rusikalöök ka, jah, mis seal ikka salata, kuidas sa tast ikka jagu saad," tunnistas Taimo.

"Esimesed paugud, nagu ma sain aru, läksid mööda, ma mõtlesin lihtsalt, et mingi stardipüstol on. Aga siis olid sellised tulised jutid. Aga siis see tunne oli niivõrd üleval, et see on elu ja surma koht, mina arvan. Pärast siis, kui juba ta seal maas oli, siis nagu tõstsid pluusi üles, siis vaatasid, kõhus on auk sees ja verd jookseb," rääkis Taimo.

Kui Härna kohale jõudis, hoidis poeg kõhust kinni ja ütles, et vist peab kiirabi kutsuma: "Pärast seda langes ta maha."

Et sündmuspaik oli metsas, jooksis ema maanteele kiirabi juhatama. Esmalt jõudis aga tagasi politseiekipaaž, kes polnud veel väga kaugele jõudnud.

"Vehin taskulambiga ja politsei peatub. Ja küsib, et miks te siin keset teed olete, mis juhtus. Palun, tulge appi, mu poega tulistati metsas. Nii, kõik. Tore, nüüd lähevad ära. Ma kujutan ette, et nad kohe keeravadki siia metsa. Ei, nad jätsid mu maha. Nad läksid ära sellest teeotsast," meenutas Härna.

"Sõitsid mööda, nad ei tulnud kohe sisse, et lastakse. Nad peavad teadma ju, mis toimus. Aga lihtsalt aega viita, et mine tea, et äkki saame ka tina. Sõideti risti peale sealt paarsada meetrit, siis tuldi vähehaaval tagasi, aega küll, noh, ja nii ta läks," rääkis Eimar.

Lisaks, et poega tulistati, šokeerib pere peaaegu sama palju, kuidas mundrikandjad nende väitel käitusid. "Esiteks, kui kaks inimest vedelevad maas, üks haavatud, teine saanud nii palju klobida, et mõlemad seal kõrvuti, sealt sõidetakse mööda oma vilkuritega," rääkis Eimar.

"Mu poeg on tugev mees, nagu sa nägid. Ja seda tugevat meest tuli kanderaamiga tõsta kiirabiautosse. Kuna need nublukesed meditsiinitöötajad pidid seda tegema, minu mees oli muidugi ka, läks appi. Siis politseinik seisis seal kõrval. Ja kui ma läksin siis oma emotsioonides, kui ma seda nägin, läksin sinna ja ütlesin, et vabandage, kas teie ei või minna appi, siis ta ütles, et mind pole palutud," lisas Härna.

Taimo väitel seisis politseiauto kiirabiautol ees ja keeldus edasi ajamast, et kiirabi ringi pöörata saaks. Seetõttu pidi kiirabi pimedas metsast välja tagurdama.

"Politsei on ikkagi rahva abiks loodud, mitte ülbitsemiseks. Mina nimetan seda politsei ülbitsemiseks, kui ta sulle ütleb, et tema autot eest ära ei aja. Aga keegi ei teadnud sel hetkel, millised on vigastused. Seal oli iga sekund tähtis," rääkis Taimo.

Pere kirjutas tagantjärgi politsei tegevuse suhtes kaebuse distsiplinaarjuurdluse algatamiseks, kus sisuliselt öeldakse, et politseinikud takistasid tegevust. Kaebus lükati tagasi.

"See nüüd on nende tunnetuse küsimus. Meie hinnangul sellist halba käitumist küll ei olnud. Kogu see olukord vaadati uuesti üle ja ega meil ei olnud midagi sellist ette heita ja öelda, et kui nad oleks teinud teisiti, siis oleks see olukord olnud kuidagi teistsugune. See, mis nad tegid, oli meie hinnangul hetkel teadaolevatel andmetel täiesti korrektne," kommenteeris Pärn.

"Võibolla olid mul emotsioonid laes, sest see oli minu poeg. See ei oleks pruukinud üldse nii õnnelikult lõppeda, kui me ei oleks kaasa läinud," märkis ema. Ka Taimo isa on veendunud, et kui poeg oleks metsa üksi läinud, ei oleks teda elama jäetud.

Laskjaks osutus seesama Tarmo, kes politsei algul kutsus. Lisaks raketipüstolile ja illegaalsele Mauserile oli väidetavasti joobes mehel kaasas hulk laskemoona ning gaasiballoon.

Naabri, endise metsavahi Lembitu sõnul oli see õnnetus, mis hüüdis tulles, sest kogu küla teadis, et Tarmo armastab metsas märki lasta.

"Ma juba hakkasin ise kartma, et kui nii laskmine edasi läheb, ei tea, kes kunagi pihta saab. Ja siis ma hoiatasin ka teda, et kuule, siin ikka inimesed elavad ja suvine aeg ka, inimesed käivad metsas ja tea, kuspoole ta tulistab ju," rääkis Lembit.

11. juunil ehk poolteist kuud enne intsidenti kutsus Lembit isegi politsei, kui naabrimees jälle paugutas.

"Politsei reageeris sinna tõesti suuremate jõududega ja tuvastaski selle hilisema tulistaja tema talust koos ühe sõbraga. Sealt leiti raketipüss ja autost üks stardipüstol. Aga need ei ole tsiviilõigusega keelatud vahendid," sõnas Pärn. Politsei ei teadnud siis, et Tarmol võib olla ebaseaduslikke relvi.

"Siis ma mainisin ka, et tal on ikka tulirelv, ikka päris relv," ütles Lembit.

"Politseinikud lahendavad juhtumeid selle info pealt, mis neil parasjagu on. Kui me oleks teadnud, et tal on kodus tulirelvad, ei oleks me sealt loomulikult lahkunud. Seda enam, kui me oleks teadnud, et need on ebaseaduslikud," ütles Pärn.

Kuigi politseijuht ütleb, et nad pidanuks olema selgeltnägijad, et traagilist tagajärge ära hoida, siis on fakt , et suvel, hoolimata kaebusest, illegaalset relva ei leitud.

Pärn nõustub siiski etteheitega, et laskmist poleks olnud, kui politsei oleks kohe jäänud sündmuskohale: "Selle vastu me ei vaidlegi, loomulikult."

76 KOMMENTAARI

s
8. november 2018, 11:42
suured tänud modereerijatele
l
8. november 2018, 11:41
lollid number 1 olid ikka politseinikud
Loe kõiki (76)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee