Saudi Araabia dissidendist ajakirjanik Jamal Khashoggi tapeti otsekohe kui tema kodumaa konsulaadi uks tema järel sulgus. 2. oktoobril läks ajakirjanik vastumeelselt Istanbulis asuvasse saatkonda, kuna pidi türklannast kihlatuga abiellumiseks mõned paberid korda ajama. Sealt Khashoggi enam elusana tagasi ei tulnud.

Saudid muutsid enda versiooni ajakirjanikuga juhtunust korduvalt, väites algul, et mees lahkus nende juurest elusana, siis tunnistades, et ajakirjanik on surnud, kuid muutus agressiivseks ja hukkus kakluse käigus. Türgi võimud on kogu aeg kinnitanud, et mees tapeti ning et tema surm oli ettekavatsetud. Vahetult enne Khashoggi saabumist ilmus saatkonda 15 kahtlast ametnikku. Üks neist on kunagi töötanud saudi kroonprintsi alluvuses, üks aga oli väidetavalt kohtuarst, kellel oli kaasas luusaag, millega õnnetu dissidendi laip pärast tükkideks lõigati.

Türgi prokuröri sõnul ei ole saudid vastanud temapoolsetele korduvatele nõudmistele avaldada Khashoggi maiste jäänuste asukoht. Türgi võimud usuvad, et need võivad olla peidetud kuhugi Istanbuli lähedale metsa.

ABC-le väitis üks Saudi ametnik pühapäeval, et Khashoggi surnukeha anti edasi ühele „kohalikule koostööpartnerile“. Ajakirjanikku leinav kihlatu Hatice Cengiz aga rääkis telekanalile, et kogu asi oli mehele algusest peale kahtlane tundunud. Kõigepealt läks Khashoggi oma paberiasju ajama ilma eelnevalt aega kinni panemata 28. septembril ning kartis konsulaati minemist juba siis. Tema imestuseks võeti ta vastu ülevoolava sõbralikkusega. Paraku, öeldi talle, tuleb tal hiljem tagasi tulla, näiteks 2. oktoobril...