Eesti uudised

Eesti Pank: Danske rahapesuskandaalil on Eestile väike mõju 

Marvel Riik, 31. oktoober 2018, 14:00
Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Madis Müller.Foto: Jörgen Norkroos
Eesti Panga asepresidendi Madis Mülleri sõnul on Eesti finantssektori üldine usaldusväärsus saanud Danske rahapesuskandaali tõttu räsida, kuid kokkuvõttes on selle mõju Eestile väike.

„Vaadates aktsiahindasid, siis väga selgelt paistab välja Danske aktsiahind, mille vastu on investorid juba selle aasta jooksul usku või optimismi kaotamas,“ rääkis Müller. Oktoobri alguses on ka teised Põhjamaade pangad nagu Swedbank, Nordea ja SEB kogenud aktsiahinna langust, neist enim Nordea.

Samal teemal

Üldiselt on rahapesuskandaali mõju Eesti finantssektorile siiski väike, kuna rahapesukahtlusega Danske Bank on mitteresidentide äri Eestis nüüdseks lõpetanud ja Versobank on suletud.

Võttes kokku Eesti finantssektori tervis, tunnistas Müller selle heaks: pankade omavahendite tase on kõrge, laenuportfelli kvaliteet väga hea ja laenukahjumid väikesed. Suurimaks riskiks hinnatakse jätkuvalt Põhjamaid, kus majapidamistel on suur võlakoormus. Kui Põhjamaades peaksid toimuma ebasoodsad arengud, võivad Eesti ekspordivõimalused väheneda ja Eesti ettevõtete rahastamistingimused karmimaks muutuda.

Teiseks finantsstabiilsuse riskiks on kiire kasv Eesti kinnisvara- ja ehitussektoris, kuna sinna on koondumas nii tööjõud, investeeringud kui ka rahastamine. Kuigi nendesse sektoritesse antud laenude osakaal pankade laenuportfellis pole viimase viie aastaga kasvanud, on see endiselt suur.

Kinnisvarahindade kasvule lükkab hoogu juurde nõudlus uute korterite järele, sest inimeste sissetulekud kasvavad, kindlustunne tuleviku ees on suur ning see omakorda võib muuta inimesed riskialtimaks. „Kui me vaatame korterite müügihinna muutust, siis hinnatõus, mis seni on olnud üsna kiire, siis see on [2018. aasta] kolmandas kvartalis aeglustus,“ lisas Müller.

Rääkides eraisikute laenutrendidest, siis viimasel aastal on märgatavalt kasvanud autoliisingute osakaal, jättes uute laenude osakaalus märgatava vahega selja taha eluaseme- ja muud tarbimislaenud. Kuigi eluaseme laenude tingimused ei ole viimase kahe aasta jooksul leebemaks muutunud, võib päevakorda tõusta KredExi käendus roll.

„Need käendused ja erinevad programmid algasid väga fokuseeritult – need olid mõeldud noortele peredele või energiasäästlikele majade soetamiseks mõeldud, aga mida rohkem neid programme käivitatakse, siis see muutub eranditelt turu suureks osaks, siis me peaksime ilmselt vaatama, kas see erand, mille me tegime KredExi laenudele, on ikka otstarbekas,“ rääkis Eesti Panga president Ardo Hansson.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee