Eesti uudised

ISAMAA PENSIONIPLAANID: asjatundjad toetavad, poliitikud tõrguvad (23)

Ohtuleht.ee, 30. oktoober 2018, 22:45
Helir-Valdor SeederFoto: Tiina Kõrtsini
Erakond Isamaa pakkus välja teise pensionisamba reformimise kava, mis ei tähenda selle kaotamist, vaid inimestele õigust kanda pensionifondi kogunenud raha oma investeerimiskontole ning seda ise paigutada.

Plaani järgi võib pensionikogumist jätkata samamoodi nagu seni, kuid lisandub õigus kanda pensionifondi kogunenud raha oma investeerimiskontole ning seda ise paigutada, selgitas Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder.

Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanik Indrek Kiisler küsis Seederilt, kas pole ohtu, et inimesed teise sambasse kogunenu lihtsalt ära kulutavad.

„Ei ole,“ vastas Seeder. „See on legend, mida levitavad teise samba veendunud toetajad, finantsfundamentalistid, kes on hullutanud Eesti ühiskonda ja tulevasi ning ka tänaseid pensionäre,“ vastas Seeder.

Pensionifondi Tuleva asutaja Tõnu Pekk ütles ERR-ile, et kui teisest sambast võib kohe pärast liitumist lahkuda, tekib oht, et sambasse ei kogunegi raha, mida hiljem investeerida.

Samal teemal

Ettepaneku heaks küljeks peab Pekk kohustuslikku liitumist kogumissambaga. „Enamus inimesi jääb koguma ka, siis kui neil on õigus lahkuda. Automaatne liitumine alles jätta on väga mõistlik,“ märkis Pekk.

Ettevõtja Indrek Neivelt kiitis plaani. „On õige, kui inimene saaks kogunenud raha kasutada ja oma laene tagasi maksta. Riik lükkab sunniviisiliselt inimese pensioni teise sambasse, aga kui samal ajal on inimesel tarbimislaenud, oleks mõistlik need laenud kustutada,“ arutles Neivelt.

Neivelt ütles ERR-ile antud intervjuus, et Eesti inimene on üldjoontes vastutustundlik ja teise sambasse kogumine peaks olema vabatahtlik. „Tavaline Eesti inimene kogub raha, kasvatab lapsi ja 101 tarka riigikogust ei pea õpetama, mida ta peab tegema.“

Plaani kiidab ka majandusteadlane Raul Eamets. Ta märkis ERR-ile, et pole küll võimalik prognoosida, kui paljud inimesed raha väljavõtmise võimalust üldse endale teadvustaks, ent kui raha ka välja võetakse, jääks see Eesti majandusse. „Kindlasti läheb mingi osa tarbimiskulutustele, ent osa kuluks kindlasti ka investeeringuteks, näiteks eluasemete väljaostmiseks,“ märkis Eamets. Tema sõnul toetab ka majandusloogika mõtet, et pensionist makstakse ära laenud ja alles seejärel hakatakse koguma.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee