24. oktoobril rääkis välisminister Sven Mikser MTÜ Mondo ruumides olukorrast Süürias, kus Assad üritab omalaadse JOKK-skeemiga jätta muljet, et ootab põgenenud süürlasi avasüli tagasi ning Venemaa loodab endast pärast Krimmi annekteerimist jätta salongikõlbuliku koostööpartneri muljet. Mikser on skeptiline mõlema osas ning leiab, et Vladimir Putin tunneb diktaatori suhtes lihtsalt teatud vendlust, samuti ei näe ta, et süürlased, kui neile antaks võimalus, valiksid iial riiki juhtima Assadi või mõne muu tollesuguse. Vestlust viis läbi ERRi ajakirjanik Arp Müller.
Seitse aastat kestnud kodusõda Süürias on riigist välja viinud umbes 5 ja pool miljonit inimest, peamiselt naabermaadesse. Sõja alguses Süürias elanud 22 miljonist elanikust umbes 6-7 miljonit viibivad Süürias sisepõgenikena, ehk on sunnitud lahkuma oma kodudest, kuid Süüria aladelt minema pääsenud ei ole. Viie ja poole miljoni ringis on põgenenud välismaale, peamiselt naaberriikidesse Liibanoni ja Türki. Jõukamad riigid saavad põgenikest aimu alles siis, kui põgenikud viimaks nendeni jõuavad, sest enamasti jäävad viimased pidama lähiriikidesse. Näiteks läänepoolkera massimigratsioon Venezuelast ei eruta tavalist Euroopa elanikku nii väga - üle kahe miljoni inimese on end sisse seadunud Venezuela naabermaades.
Mikser räägib ka, et inimesed on alati rännanud, ka siis, kui polnud veel olemas riigipiire. Tõenäoliselt ei lõpe inimeste ränne täielikult iial, arutleb ta. „See, et pärast mitut miljonit aastat rännet oodata, et 20. sajandi lõpuks jääb inimene paika sinna, kuhu Jumal talle koha on loonud, nii see ei käi,“ muigab Mikser. Küll aga peaksime muret tundma põhjuste pärast, miks inimesed kodudest lahkuvad - sõjad, kliima, nälg, põud.
Sisuturundus
42 KOMMENTAARI